Keiu Telve Foto: Ilmar Saabas

Telve on õppinud Tartu Ülikoolis kultuuriteadusi ning kaitseb sel aastal doktorikraadi etnoloogias. Telve töötas varem muuseumi rändnäituse projektijuhina. Lisaks on ta üles ehitanud kvalitatiivseid uuringuid pakkuva Rakendusliku Antropoloogia Keskuse ning kaasa löönud mitmetes rahvusvahelistes teadusprojektides. Oma doktoritöös uurib Telve eestlaste töörännet Soome ja selle mõju peresuhetele.

Telve juhtis muuseumis EV100 kingituseks loodud Eesti suurimat rändnäituse projekti „Masters of our own homes: Estonia at 100”. Näitus tutvustab Eesti aja- ja kultuurilugu ning see rändas eelmisel aastal nii Stanfordis kui ka Torontos ning Bostonis.

Varasemalt on Telve töötanud ka Tartu Linnamuuseumis. Ta on loonud koolidele mõeldud liikuva muuseumitundide komplekti „Muuseum kohvris” ja eest vedanud Tartu Linnamuuseumi kogukonnaprojekti „Üle Jõe”. „Vabamul on suur potentsiaal olla kokkutulemise koht, põlvkondade ja kogukondade ühendaja ning diskussiooni tekitaja. Selles suunas jätkame koos meeskonnaga tööd. Pean väga oluliseks, et muuseum suudaks kõnetada nii muuseumi külastavaid inimesi kui muuta ennast nähtavaks ja kuuldavaks ühiskonnas aktuaalsete teemade avamisel. Vabamu läheb edasi liigutavate lugude jutustamisega lähiajaloost, uute leidlike näitusepaikade otsimisega ning ekspertidega koostöös kaasahaarava ja mõtlemapaneva sisu loomisega,” rääkis Telve.

„Keiu on silmapaistev noor naine, kes hindab vabadust väga kõrgelt,” sõnas muuseumi nõukogu esinaine Sylvia Kistler-Thompson, „me oleme kindlad, et temast saab võimekas juht, kes tagab, et Vabamu oleks avatud erinevatele sihtrühmadele ning kannaks sõnumit, et vabadus ei ole iseenesest mõistetav,” lisas pr. Thompson.

Okupatsioonide ja vabaduse muuseumi Vabamu ja selle filiaali KGB Vangikongid haldab Kistler-Ritso Eesti Sihtasutus. Viimase kolme aastaga on sihtasutuse muuseumide külastajate arv suurenenud enam kui kolmekordselt. 2017. a suvel avas sihtasutus KGB vangikongid ning 2018. a suvel avas Vabamus uue püsinäituse „Vabadusel ei ole piire”, sealjuures suurendades muuseumi näitusepinda kahekordselt – 660 ruutmeetrilt 1120 ruutmeetri suurusele alale.