Olga Terri kunst jääb meiega
Onud leidsid seal hea kliima, mis parandas kopse, õed said samas sobivat tööd majanduskriisi aastail. Ka kunstniku ema oli asunud sinna elama. Lõpuks avanes kunstnikul kaua oodatud võimalus 1960-ndate aastate keskel külastada seal sugulasi. NSV Liidul polnud aga suhteid LAV-ga, lennuühendustki mitte ja nii sai ta kolmel korral minnes ning tagasigi tulles lennukitelt ümberistumistega päris palju reisida mitmel pool Euroopas, kuhu muidu vaevalt oleks pääsenud: Pariisi ja Londonisse, Itaaliasse, Hispaaniasse, Norrasse.
Olga Terrist sai 1970-ndail meie esiportretist. Portreid maalis ta enamasti inimestest, keda tundis väga hästi: Vive ja Lembit Tolli, Peeter Ulas, Jüri Palm, Marju Mutsu, Evi Tihemets ja Ants Viires. Need on kunstnike portreed. Portrees pole ju kõige tähtsam väline sarnasus, selle saavutab kogenud kunstnik igal juhul. Palju olulisem on siin minna välisest edasi, sügavamale, püüda avada inimese olemust, tema karakterit, sisemaailma. Kunstnik rääkis vahel, et eks ta ikka natuke idealiseeris ka neid, keda maalis või joonistas, tunnen seda pisut portrees minust. Meil oli siis teisigi esmaklassilisi portretiste, kui mõtleme Efraim Allsalu irooniaga vürtsitatud maalidele, Enn Põldroosi värvilaikudega lahendatud mänglevatele töödele, Tiit Pääsukese ja Peeter Mudisti loomingule.
Reisid kaugetesse maadesse, uued looduselamused nihutasid maastikumaali kunstniku hilisloomingu keskmesse. Muidugi kujutas ta Lõuna-Aafrika ja Norra maastikele lisaks meiegi oma loodust. Suurepärane on kunstniku nelikmaal puudest: „Kask, lepp, kuusk, haab”(1984), neile lisanduvad kaks mereäärset motiivi „Roostik” ja „Pilliroog” (mõlemad 1985), kolmas talvine pillirooga maal jäi ühe kunstniku viimase tööna etüüdi staadiumi. Ta oli ka oivaline animalist.
Olga Terri kunst on olnud ikka uuendusmeelne, teda haarasid jätkuvalt teised võimalused ning kõige sellega on ta oluliselt mõjutanud ka meie maalikunsti üldist käekäiku. Põhjalikumat ülevaadet kunstniku loomingust pakub peatselt valmiv mahukas monograafiline kataloog. Olga Terri on küll lahkunud, ent tema looming, tema teosed jäävad meiega, nad elavad iseseisvat elu, neil on ikka meile midagi öelda, meid kõnetada.
Kunstnik
Olga Terri
(10.XII 1916 – 19.I 2011)
•• Sündis Peterburi kubermangus Gdovi maakonnas taluniku perekonnas. 1918 tuli perekond Eestisse.
•• 1930-36 õppis ta riigi kunsttööstuskoolis, lõpetades selle graafika erialal. Õpingud jätkusid 1943-44 Tallinna kujutava ja rakenduskunsti koolis maali alal Eerik Haameri juhatusel. Mõjutanud on teda ka Johannes Greenbergi looming.
•• Aastast 1945 kuulus ta Eesti kunstnike liitu. Aastail 1950-68 töötas ta Tallinna kunstitoodete kombinaadis tarbegraafikuna ja kujunduskunstnikuna.
•• Näitustel esines ta alates 1938. aastast, esialgu gravüüride ja monotüüpiatega. Esimene suur isikunäitus toimus 1966.
•• Kumus on arvukas väljapanek tema töödest, eriti 1940. aastate teisel poolel ja 1950. aastate algul loodud teostest.
