FOTO: Marko Mumm

„Usun, et kui ooperil on Eestis žanrina üldse kunagi olnud mingi kuldaeg, siis on see praegu,” ütleb kriitik Alvar Loog ja laseb arvudel kõnelda. 1,3 miljoni elaniku kohta on meil kaks kutselist ooperimaja ja kolm peamiselt külalisetendusi vahendavat ooperifestivali, millest kaks on ka ise lavastusi produtseerinud. Peaaegu igal hooajal on midagi pakkunud Eesti teatri- ja muusikaakadeemia, Nargenfestival ja Eesti Kontsert, viimasel ajal ka Pille Lille fond. Ooperit tehakse harvem, ent siiski järjepidevalt veel Pärnu PromFestil ja Viljandis vanamuusikapäevadel. Kobarkino kannab üle Metropolitani lavastusi ja Estonia korraldab kontsertettekandeid.

Eestis sünnib aastas keskeltläbi viis kuni kümme uut ooperilavastust, peale nende on veel külalisetendused. „Hiljuti avaldatud statistika järgi oli Eesti 2012/13. hooajal ooperietenduste koguarvuga 128 etendust miljoni elaniku kohta maailma riikide seas kolmandal kohal Austria ja Šveitši järel ja Saksamaa ees,” märgib Loog.

Avalehele
0 Kommentaari