----

Orlando lennuk on peaaegu alati pungil täis lapsi, kes sõidavad maailma suurimasse lastemaailma. Ka jaanuari lõpp pole selles suhtes erand, eriti just USA külmadest põhjaosariikidest Floridasse suunduvatel liinidel, sest vaid mõne lennutunni kaugusel on suvi. Ja maailma suurimad lõbustuspargid.

Nii stardime meiegi Detroiti üheksakraadiselt lennuväljalt laste sädistamise saatel. Stjuardessidel õnnestub see rabelev kamp vaid maandumise ja õhkutõusu ajaks lennuki vahekäigust korraks istmetele suruda.

Kuid seekord möllab Orlandos hoopis äike, mis talvel pole üldsegi haruldane. Lennuk teeb enne laste karussellidele pääsemist äikese kohal selliseid hüppeid, et eakam naisterahvas kõrvalistmel hakkab sihipäraselt kasutama istmetaskutesse pandud paberkotte. Tiivaotsad vibreerivad vägevalt, kuid jäävad siiski külge. Lastel aga on seda lõbusam.

USA-le tüüpiliselt on kogu liikumine igal pool arvestatud autodele, sellepärast on ka Disney Worldi kõige mõistlikum saabuda mõne transpordivahendiga. Väiksem seltskond mahub minibussi, mis edasi-tagasi-tiiru teeb u 30 dollari eest, taksorahvas saab sõidetud peaaegu poole kallimalt.

Laste Las Vegas

Peatume minibussiga hotelli Swan ees, mis on Disney Worldi ühe suurema hotellikompleksi üks osa tehisjärve kaldal. Tegelikult ongi siin kõik tehis, alates järvedest ja lõpetades pealtnäha “ajalooliste” ehitistega – Disney World on mängumaa ja peab harjuma, et iga asi siin on ehitatud lihtsalt lõbu pärast. Mõnes mõttes meenutab Disney World laste Las Vegast, sest Las Vegaseski on maailma vaatamisväärsuste koopiaid: Eiffeli torn, Venezia St Marcose väljaku kuulsad kellatornid, Londoni Big Ben jne.

Kui algatuseks kohe kuulsatele ameerika mägedele minna ei taha, siis pole hullu – teemaparke on erinevaid ja neisse kõlbab siseneda lausa mõneaastastega. Alustame näiteks EPCOT-ist, mida on tegelikult huvitav külastada nii suurtel kui ka väikestel. Tegemist on 1980. aastate alguses avatud ja tuleviku ideaalmaailma kujutava teemapargiga. See pidi kujutama elu umbes praegusel ajal.

Seega on üsna omapärane vaadata, mismoodi nähti praegust elu veerand sajandit tagasi – mõni asi on ulmeline siiamaani. Sisenedes tuleb anda sõrmejälg, just nagu USA piirilgi. Kuid mitte detektiivitöö hõlbustamiseks, vaid selleks, et näiteks päeva- või aastapiletiga mitu korda siseneja uuesti ära tuntaks. Keegi ei kannaks ju aasta otsa sama käepaela.

EPCOT-i külge on haakinud end ka maailmanäitus, mis kulgeb ümber järvekese. Järve ümber on rajatud külakesed maailma eri kohtade vaatamisväärsustega. Leiab Mehhiko indiaanlaste püramiidi Chitzen Itza, Norra puukirikud ja tüüpilise fjordilinna tänava koos majadega, kohe Norra naabriks on aga hiinlased terve hiinapärase küla ja Taevase Rahu väljakuga. München oma Octoberfestiga on põline Hiina naaber. Ja siis tuleb Aafrika. Millegipärast tutvustab Aafrika mandrit madal katusealune ja baar, mille ette on kuhjatud venekeelsete kirjadega kokakoolakülmikud. Sealsamas on ka segaduse suurendamiseks teeviit, mille üks ots näitab Riia poole. Kuid ega seda mängumaad saagi väga tõsiselt võtta, ehkki iseküsimus on, mis mulje või teadmise see lastele annab.

Kuna araabia maadesse reisimine on ameeriklastel tihti raskendatud, siis muidugi on olemas ka idamaine linnake koondnimetusega Maroko, kus leidub nii mosˇee, idamaine turg kui ka kõhutantsijate lava ja salapärased kitsad araabiapärased tänavad saviseintega majade vahel. Kõige kallimad restoranid aga leiab muidugi prantsuse kvartalist.

EPCOT-i tulevikuatraktsioonid aga pole jäänud vaid 1980. aastatesse. Näiteks leiab sealt moodsa Segway sõiduki stendi ja väikese saali, kus moodsa kaherattalisega on võimalik proovisõitu teha. Autotehased sponsisid nii-öelda autode prooviraja, mis imiteerib uute autode katsesõite. Väidetavalt on see atraktsioon Disney Worldi kiireim. Sellele atraktsioonile peab ka kõige kauem sabas seisma. Lisaks õpetatakse selgeks moodne põllumajandus, mis ka kõrbes viljapõllud lokkama paneb. Ning tehnoloogiafirmad on oma paviljonidesse kokku kuhjanud kõik selle, mille kohta tavainimene ikka veel ütleb “ulme”.

Inimkonna ajalugu aga võetakse kokku EPCOT-i põhiatraktsioonil – hiiglaslikus keras, mis teemapargi kohal laiutab,

sisaldub teekond inimkonna

algusaegadest tulevikku. Veebruaris avatakse selle uus versioon, kus ilmselt uuendatakse tänapäevast osa. Seni aga näidatakse inimkonna kommunikatsiooni arengut, ja kõige üllatavam osa saabub lõpus, kus igast reisijast pannakse kokku väike tulevikufantaasiaga multifilm.

Kuni 1998. aastani oligi EPCOT Disney kõige suurem teemapark, kuid siis avati Animal Kingdom. See on praegugi maailma suurim, kattes kaks ruutkilomeetrit. Ja see pole tavaline loomaaed. Elusloomad vahelduvad nendega, kes on ammu välja surnud. Oma silmaga nähtavad neljajalgsed ja liikuvad loomakujud vahelduvad kiiresti ruumiliste piltidega eelajaloolistest ja ammu välja surnud loomadest. Selles teemapargis saab läbi elada Aafrika savanniekskursiooni ja jalutuskäigu troopilises vihmametsas.

Jalustuskäik filmis

Disney MGM Studios on EPCOT-ist tegelikult jalutuskäigu kaugusel, kuid loomulikult keegi kohalik seda alla kilomeetrist vahemaad jala läbima ei hakka. Seepärast ongi hea suhteliselt rahulikult mööda järvekallast sinnapoole astuda. Kes tahab, saab istuda ka Disney laevadele, mis sõeluvad hotellide ja MGM Studio vahel. Filmiteemalises teemapargis ei pea kartma, et tegemist on vaid Disney tuntumate nimede, Miki Hiire ja Piilupart Donaldi tutvustamisega. Kuigi Miki Hiire pilt on pea igal suveniiril, mis Disney Worldis müüakse, on atraktsioonides tema osa siiski väike.

Juba väravas kõlab “Indiana Jonesi” muusika, mida kedratakse ilmselt iga päev. Pargis endas aga leidub atraktsioone katastroofistseenidest läbisõitmisega, kaskadööritrikkide telgitaguste tutvustamisega, lihtsalt kino ja panoraamkino vaatamisega ning üks vingemaid on üle pargi kõrguv Tower of Terror, kus liftiga vinnatakse külalised lagunenud ja mahajäetud maja ülemisele korrusele ja lastakse sealt siis hirmsa hooga alla kukkuda. Nagu ikka, on lõpp õnnelik ja kõik pääsevad vaid väikese ehmatusega.

Neljas teemapark – ja tegelikult kõige esimene, mis alustas Orlando Disney Worldis – on Magic Kingdom, mis ehitati juba 1971. aastal. Pargi tornikestega loss on disneylandinduse sümboliks üle maailma. Ta pole enam kõige suurem, kuid maailma suurim on ta ikka – tegemist on maailma enim külastatud teemapargiga (üle 16,6 miljoni külastaja aastas).

Magic Kingdomi peateed palistavad USA enda tuntumad kohad, s.t nende koopiad. Seda lõpetavat paleed aga võib pidada arhitektuurseks pettuseks. Ta on ainult 55 meetrit kõrge, ehkki näib, nagu oleks hiiglaslik. Kasutatakse kokkusurutud perspektiivi nippi, mis tähendab, et ülemised korrused on väiksemad kui alumised ja eemalt vaadates tundub, nagu oleks maja kõrgem.

Kuid lisaks USA teemale on selleski teemapargis kogu maailma motiive. Ja jälle mitte ainult Miki Hiirega seoses. Näiteks on esindatud suhteliselt värske film “Kariibi mere piraadid”. Klassikaline atraktsioon aga on rongisõit Big Thunderi käänulisel mägirööbasteel. Kuskil aga peab Miki Hiir ka pesitsema, see on selge. Miki Hiirele ja ta sõpradele on selles teemapargis pühendatud terve linnake.

Kui aga kõigest sellest jääb väheks või tunduvad lõbustused liiga lahjad, siis pole vähimatki probleemi mõne sõidukiga veidi Orlando poole sõita. Seal asuvad konkureeriva firma Universali stuudiod. Tegelikult pole need muidugi päris filmistuudiod, vaid taas meeletult suured teemapargid. Universalil on neid kaks.

Universal Studios keskendub filmiefektidele. Atraktsioonid on pühendatud mõnele tuntud filmile, nagu “Shrek”, “Terminaator”, “E.T”, “Blues Brothers” jne. Filmi “Mehed mustas” lõbustusel saab näiteks ise sündmuste käiku määrata tulnukaid sõidu pealt laserrelvadest maha koksates.

Teine teemapark – Universali Islands of Adventure – on taas pühendatud tervele hulgale seiklusfilmidele ja põhilised atraktsioonid on igasugused ameerika mäed. Kuid üks põnevamaid on taas kolmemõõtmeline seiklus Ämblikmehega. Seal on efektid niivõrd ehtsad, et vahepeal on tõesti tunne, nagu kukuks pilvelõhkuja otsast näoli alla asfaldile, kuid hetk enne kokkupuudet kisub Ämblikmees su kaenlasse ja lendab kuhugi karniisile.

Paljud soliidsed reisijad peavad Orlandot liiga lihtsameelseks. Kuid teemaparkides võis ameerika mägedel või teaduskeskustes kihutamas kohata nii pensionäre kui ka lipsustatud ärimehi. Eelarvamustest vabaneb kohapeal kiiresti.

Näha ja surra

•• Kui kõigist neist ameerika mägedest ja Miki Hiirtest saab siiski küllalt ja on veel üks vaba päev, siis pole kahtlust – ära tuleb käia ka Kennedy kosmosekeskuses, mis asub Orlandost paari sõidutunni kaugusel. Kuigi seal tegeleb NASA tõsiste asjadega, näiteks lennutab satelliite orbiidile, saavad turistid rahus sealsamas kõrval kosmoseajalooga tutvuda ja ise ka kosmoseturisti tunnet proovida. Kennedy kosmosekeskuse kuumim atraktsioon on “Süstiku lähetamine”. Reisijad kinnitatakse istmete külge, pööratakse vertikaalasendisse ja siis saab selgeks, mis tunne on eemalduda kiirusega 28 000 km/h stardiplatvormilt avakosmose suunas. Järgneb panoraamne vaade avakosmosest ning turvaline maandumine.

Mida kaasa tuua

•• Lastele leiab kaasatoomiseks kõikvõimalikke Disney originaalmänguasju. EPCOT-ist aga võib kokku osta kogu maailma tähtsamate turistisihtkohtade suveniire – täiskomplekt ümbermaailmareisi suveniire ühe päevaga.

Elektroonikahuvilised tabavad end Orlando supermarketitest kokku ostmas kolmandiku kuni poole võrra odavamaid arvuteid, GPS-seadmeid või digikaameraid.