Oskar Lehemaa: praegune olukord on suur empaatiatrenn kogu ühiskonnale
Täna toimub (sunnitult) ajalooline sündmus. Esimesed kodumaised filmid, täpsemalt viiest lühifilmist koosnev kassett „Värske veri: parimate kavatsustega” linastub veebis: netikino.ee-s, Elisas, Telias ja GO3-s. Linastuvatest filmidest üks on kõigi bodyhorror’ile, õudusfilmidele ja Eesti filmimaailmale kaasaelajate rõõmuks juba teinud märkimisväärse rahvusvahelise lennu.
Kiilaneva mehe hingeprobleemidest kõnelev „Karv” (Sten Karpovi hingestatud esituses) võlus ära filmižüriid nii HÕFF-il kui ka USA suurimal fantaasiafilmide festivalil Fantastic Fest. Filmi režissöör Oskar Lehemaa ütleb intervjuus Eesti Päevalehele, et osa USA vaatajaid arvas tõsimeeli, et dialoogita „Karv” on Hollywoodi looming. Efektiderohke õuduka meeskonnale on see suur kiitus.
„Karv” räägib „kiilanemise tõttu komplekside küüsis vaevlevast Leost, kes võtab kasutusele müstilise juuksekasvuseerumi”. Hästi see mõistagi ei lõppe. Kust ammutasid inspiratsiooni selliseks heas mõttes sõgeduseks, mida võib ekraanil näha?
Filmi idee sai alguse aastaid tagasi, kui üsna mõtlemata kritseldasin märkmikusse karvase silmamuna. See tundus mulle piisavalt veider pilt ja otsustasin hakata sinna ümber lugu ehitama: kui see karvane silm oleks kaader filmist, siis millest selline linateos räägiks? Kuna enda peegelpildiga pahuksis olek on mulle igati tuttav teema, võtsin selle filmi vundamendiks.
