Paar soovitust eesti mehele

Minu metsaülikoolis peetud ettekanne „Elukutse – isa” põhines neljal Eesti Päevalehes avaldatud arvamusartiklil (peale nimiloo veel ka „Lastesõbralikum elukeskkond?”, „Tagasi juurte juurde” ja „Kasvatamise igivanad dilemmad”). Kuna lood on juba varem ilmunud, ei ole mõistlik neid metsaülikoolile pühendatud Möttes uuesti avaldada ega nende sisu üle korrata.

Seepärast piirdun paari soovitusega, mis aitaksid eesti meestel olla parem isa.

Võtke endale suurem roll ja vastutus laste eest hoolitsemisel ja majapidamistöödes.

Teaduse ja tehnika areng on vabastanud mehe paljudest traditsioonilistest meestetöödest. Küsimus on selles, kuidas seda vabadust kasutada. Üks võimalus on võtta suurem vastutus kodus. On tõenäoline, et pere jääb ühelapseliseks või laguneb hoopiski, kui mehe roll kodutöödes ja laste kasvatamisel jääb liiga tagasihoidlikuks.

Ärge laske isiklikel nõrkustel endast võitu saada.

On nõrkusi, mis hävitavad inimese kiiresti, näiteks narkootikumid. Alkohol ja hasartmängud teevad sama, ainult aeglasemalt. Suitsetamine on peaaegu märkamatu ja need eluaastad, mis vähemaks jäävad, kusagil väga kaugel. Kaob tervis ja raha, aga mis peamine – tegevusvabadus. Mehel, kelle isiklikud nõrkused on tema tegevusvabaduse nullinud, on väga raske või peaaegu võimatu olla hea isa.