Shooting Starsi näol on tegemist noori näitlejaid tutvustava etteastega Berlinale niigi tihedas eeskavas. Varasematel aastatel on meilt selle talendiürituse raames üles astunud Maarja Jakobson 2006, Rain Tolk 2007 ja Rea Lest 2019. Ajakirjanikele tutvustati noori näitlejaid laupäeva, 22. veebruari hommikul, Shooting Stars suur etteaste Berlinale Palast laval toimus aga vabariigi aastapäeval, 24. veebruaril.

Eesti filme kavas polnud
Vabariigi aastapäevale oli ajastanud Tanel Toomi „Tõe ja õiguse” turulinastuse filmi siinne levitaja Films Boutique. Films Boutique’i kohta nii palju, et teistest nende levitatavatest filmidest on Berlinale võistluskavas näiteks Kuldkaru jahtimas iraani lavastaja Mohammad Rasoulofi „Kurjust pole”, väljaspool võístluskava linastatakse Agnieszka Hollandi uusimat tööd „Šarlatan”.

Festival ise on muutuste teel. Tänavust festivali teeb uus meeskond Carlo Chatriani eestvedamisel. Chatrian on enesele nime teinud Locarno festivali kunstilise juhina. Seekordse Berlinale filmivalik püüab olla rõhuasetusega art house’ile. Aga kus siis veel, kui mitte festivalil on õige koht art house’ile! Ühe käegakatsutava uuendusena on lisandunud uus võistlusprogramm Encounters. Kohtumised, mis võivad samas olla ka põrkumised – igatahes paljutõotav, mitmeidki elamusi pakkuv. Encounters – „sõltumatute filmitegijate tavatute filmide” programm, milleski võrreldav Cannes’i Un certain regard’ või Veneetsia Orrizonti võistluskavadega. Uued rõhuasetused on lootusrikkad, ent festival on alles poole peal, ärgem tõtakem järeldustega, ärgem ära sõnagem.

Ega täiesti ilma poliitikata seekordsel Berlinalel paraku hakkama pole saadud. Enne festivali algust jõudis siin avalikkuse ette pommuudis Berlinale esimese juhi Alfred Baueri omaaegsest töötamisest Goebbelsi propagandaministeeriumis, Alfred Baueri nimelist auhinda „uute perspektiivide avamise eest filmikunstis” tänavusel 70. Berlinalel sel kujul mõistagi välja ei anta…