Kirjanik Kätlin Kaldmaa Foto: Karli Saul

Kolmeaastane ametikoht on organisatsioonis tähtsuselt teine pärast PEN-i presidenti, Mehhiko-Ameerika kirjanikku Jennifer Clementit.

Kaldmaa tööks saab keskuste suhtluse koordineerimine üle maailma, kirjanike, ajakirjanike, tõlkijate ja kirjastajate nõustamine olukordades, kus võimuliialdused võivad kärpida vaba sõna levikut kuni kõige karmimate meetoditeni välja.

Eriti on välissekretäri abi oodatud keskustes, kes ei saa finantsraskuste tõttu endale lubada kongressidel osalemist ja infovahetust rahvusvahelise PEN-i ja teiste keskustega.

“See on suur samm,” ütles Kätlin Kaldmaa, “ja mul on väga hea meel olla osa PEN Internationali kui maailma suurima kirjanikke ühendava organisatsiooni igapäevasest tegevusest. Arvestades, milline on praegu kirjanike olukord maailmas, on tegemist ääretult vastutusrikka ülesandega. Tulekul on ülemaailmsed kampaaniad, see tähendab meeletult palju tööd.”

Eugene Schoulgin PEN Internationalist kiitis Kaldmaad kui heade korraldusvõimetega inimest, kellel on süda õige koha peal. Samuti saab Kaldmaa PEN-i kasuks pöörata oma kogemused repressiivses ühiskonnas elamisest.

Eesti PEN asutati 1928. aastal, pärast sõda pidi organisatsioon tegutsema välismaal. Eesti PEN taasasustati pärast 15-aastast varjusurma 2010. aasta veebruaris Eesti kirjanike ja tõlkijate initsiatiivil. Kaldmaa on 2010. aastast saadik olnud Eesti PEN-i president.

PEN-i maailmakongress toimub tänavu 82. korda. Kongress algas esmaspäeval, 26. septembril ja lõpeb pühapäeval.