Aastad afääride keerises

Raamatu edust julgust saanud Lagerlöf jättis peagi õpetajatöö, sai stipendiumi reisimiseks ja kirjutas järgmisi teoseid, kajastades nii vanade aadliperekondade pärimusi kui ka lihtsate inimeste hingeelu ja raskusi läbisegi saagadest ning muinasjuttudest mõju saanud kujutelmadega. Tema tuntuim teos „Nils Holgerssoni imeline teekond läbi Rootsi” oli mõeldud algkoolidele koduloolugemikuks, ent ületas seda sihti mitu korda. 1909. aastal pälvis Lagerlöf esimese naisena Nobeli kirjandusauhinna ning ühes majandusliku käekäigu paranemisega ostis tagasi oma suguvõsa mõisa ja asus sinna püsivalt elama.

Ta on vajunud nii madalale, et joob maha ühe lapse kelgu ja jahukoti.
„Gösta Berlingi saaga” nimitegelane on nägus, peen ja ilmekas noor pastor, kelle ainus, ent suur viga on parandamatu viinalembus. Just see ajab ta minema maakiriku jumalasulase töökohalt, kerjusena mööda maakonda ekslema ja ise endale surma otsima. Ta on vajunud nii madalale, et joob maha ühe lapse kelgu ja jahukoti, mille too tema kätte hoiule on usaldanud – asjaolu, mis viibki endise pastori ja Ekeby majoriproua kohtumiseni. Võimukas ja rikas naine, kes samuti tunneb, et tema noorusideaalid on kustunud ja endine mina surnud, võtab Gösta Berlingi oma tiiva alla kui ühe Ekeby kümmekonnast kavalerist. Nood elavad mõisaproua juures muretut ja pillavat elu ning uhke ja karismaatiline Gösta võlub veel mitut südant. Kuigi paaril korral püüab ta hõlbuelu maha jätta ja omal käel elama hakata, ei õnnestu see ning seikluste, vastuhakkude ja afääride keerises möödub aastaid.

Raamatusse on vabal käel põimitud ka müstikat ja rahvapärimust. Nimelt olnud Lagerlöfi vanaema osav jutuvestja ja kirjanik pani lood kodumaakonna minevikust hoolsalt südame alla hoiule. Memuaarides avaldab Lagerlöf, et juba kooliõpilasena oli ta tahtnud kirjutada muinasjuttu kodukandi kavaleridest, võttes snitti juttudest, mis pajatasid härrasrahva pidudest, jahtidest ja armulugudest. „Gösta Berlingi saaga” tegelased elavad 19. sajandi algupoole väikeses suletud maailmas, ent võib öelda, et nad elavad siiski omalaadselt täiuslikku elu, mida algusest peale saadab hääbumise ja läheneva lõpu vari. Võib-olla on seda enam põhjust tundmuste ja juhtumuste pillerkaareks.

Selma Lagerlöfi „Gösta Berlingi saaga” homsest saadaval koos LP-ga vaid nädal aega! Vaata lisa: www.lpraamat.ee

Kes ta oli?

Selma Ottilia Lovisa Lagerlöf oli üks vaesunud aadlipere kuuest lapsest.

Ta õppis õpetajaks ja tegi seda tööd kümme aastat.

„Gösta Berlingi saaga” on Lagerlöfi esimene raamat, mis põhineb paljuski kirjaniku kodukandi pärimusel.

Raamatukatkend pälvis novelliauhinna, millest kirjaniku karjäär alguse sai.

Romaan ise ei saavutanud tuntust enne, kui ilmus selle taanikeelne tõlge.

Hiljem sai autor toetust nii kuningakojalt kui ka Rootsi akadeemialt ja hakkas täiskohaga kirjanikuks.

Temalt on ilmunud üle 30 raamatu, neist paljud ka eesti keeles.

Lagerlöfi tuntuim teos on „Nils Holgerssoni imeline teekond läbi Rootsi”.

Ta oli esimene naine, kes pälvis Nobeli kirjandusauhinna ja võeti vastu Rootsi akadeemiasse.

Lagerlöfi raamatute põhjal on juba eelmise sajandi algusest saati valminud hulk filme, lühisarju ja teatrietendusi, isegi ooper.

Viimane film „Jeruusalemm” nägi ilmavalgust 1996. aastal.