1924. aasta „Gösta Berlingi saaga” filmiversioonis mängis Elizabeth Dohnat filmiikoon Greta Garbo (paremal). kaader filmist

Rootsi kirjanik Selma Lagerlöf on tuntud eelkõige raamatute „Gösta Berlingi saaga” ja „Nils Holgerssoni imeline teekond läbi Rootsi” poolest, kuigi eesti keeles on temalt ilmunud veel kümmekond teost. Selma Lagerlöf (1858–1940) oli pärit vanast, ent vaesunud aadlisuguvõsast. Kuna perekond oskas ette näha, et lapsed peavad end ise ülal pidama, õppis Lagerlöf õpetajaks. Seminari lõpetas ta samal aastal, kui tema leitnandist isa suri, ja mõne aasta jooksul jäi perekond kodumõisast ilma. Kirjanik töötas kümme aastat tütarlastekoolis, kuid kirjutamine oli talle juba mõnda aega huvi pakkunud ja 1890. aastal saatiski ta novellivõistlusele katkendi „Gösta Berlingi saagast”. See sai auhinnalise koha, nii et Lagerlöf võttis aastaks puhkuse ja kirjutas sel ajal romaani lõpuni. Tegu oli tema esikteosega.

Aastad afääride keerises

Raamatu edust julgust saanud Lagerlöf jättis peagi õpetajatöö, sai stipendiumi reisimiseks ja kirjutas järgmisi teoseid, kajastades nii vanade aadliperekondade pärimusi kui ka lihtsate inimeste hingeelu ja raskusi läbisegi saagadest ning muinasjuttudest mõju saanud kujutelmadega. Tema tuntuim teos „Nils Holgerssoni imeline teekond läbi Rootsi” oli mõeldud algkoolidele koduloolugemikuks, ent ületas seda sihti mitu korda. 1909. aastal pälvis Lagerlöf esimese naisena Nobeli kirjandusauhinna ning ühes majandusliku käekäigu paranemisega ostis tagasi oma suguvõsa mõisa ja asus sinna püsivalt elama.

Ta on vajunud nii madalale, et joob maha ühe lapse kelgu ja jahukoti.
„Gösta Berlingi saaga” nimitegelane on nägus, peen ja ilmekas noor pastor, kelle ainus, ent suur viga on parandamatu viinalembus. Just see ajab ta minema maakiriku jumalasulase töökohalt, kerjusena mööda maakonda ekslema ja ise endale surma otsima. Ta on vajunud nii madalale, et joob maha ühe lapse kelgu ja jahukoti, mille too tema kätte hoiule on usaldanud – asjaolu, mis viibki endise pastori ja Ekeby majoriproua kohtumiseni. Võimukas ja rikas naine, kes samuti tunneb, et tema noorusideaalid on kustunud ja endine mina surnud, võtab Gösta Berlingi oma tiiva alla kui ühe Ekeby kümmekonnast kavalerist. Nood elavad mõisaproua juures muretut ja pillavat elu ning uhke ja karismaatiline Gösta võlub veel mitut südant. Kuigi paaril korral püüab ta hõlbuelu maha jätta ja omal käel elama hakata, ei õnnestu see ning seikluste, vastuhakkude ja afääride keerises möödub aastaid.

Raamatusse on vabal käel põimitud ka müstikat ja rahvapärimust. Nimelt olnud Lagerlöfi vanaema osav jutuvestja ja kirjanik pani lood kodumaakonna minevikust hoolsalt südame alla hoiule. Memuaarides avaldab Lagerlöf, et juba kooliõpilasena oli ta tahtnud kirjutada muinasjuttu kodukandi kavaleridest, võttes snitti juttudest, mis pajatasid härrasrahva pidudest, jahtidest ja armulugudest. „Gösta Berlingi saaga” tegelased elavad 19. sajandi algupoole väikeses suletud maailmas, ent võib öelda, et nad elavad siiski omalaadselt täiuslikku elu, mida algusest peale saadab hääbumise ja läheneva lõpu vari. Võib-olla on seda enam põhjust tundmuste ja juhtumuste pillerkaareks.

Selma Lagerlöfi „Gösta Berlingi saaga” homsest saadaval koos LP-ga vaid nädal aega! Vaata lisa: www.lpraamat.ee