PÖFF-i põhivõistluselt oodanuks rohkem pärle

Tervikuna oli festivaliprogramm valikuterohke ja tihe, aga põhivõistluse filmid valmistasid väikse pettumuse.

Äsja lõppenud 20. PÖFF-i programmile tagasi vaadates tekkis erinevaid mõtteid. Ühelt poolt oli see nii nagu eelmistelgi aastatel mitmekesine, pakkudes huvitavat nišipublikule, aga ka kommertslikumaid maitseelamusi, millest osa filme jõuab hiljem ka kinolevisse, ja kõike, mis n-ö äärmusteks nimetatute vahele jääb. Selle kohta ei ole midagi kurta. Pigem ikka vastupidi.

Teisalt, kuigi on väga tervitatav, et A-kategooria filmifestivali staatusele kohaselt on PÖFF-i missioon tuua ringlusse värsket verd – põhivõistlusprogrammis osalenud filmid polnud enne festivalidel linastunud –, näis vaataja perspektiivist, et valik oli nõrgem kui näiteks eelmisel aastal.