Aastakümnetega kujunesid välja stambid. Britid vorpisid mugavuskrimkasid, kaldumata reeglitest grammigi kõrvale, ameeriklased lasid verel lennata ja kirjutasid kümneid raamatuid, kuidas nende omad kaitsevad planeeti rikaste psühhopaatide eest. Provints ehk muu maailm võttis suurtelt malli.
Aeg-ajalt pakkus värskeid õhusõõme mõni kirjanik, kes suutis, julges või tahtis rutiinist välja murda. Ja sai rikkaks, sest tema raamatuid loeti kiiresti ja hulgakaupa. Stephen King ja tema õudusjutud, John Grishami kohtusaagad, Patricia Cornwelli kohtupatoloog Kay Scarpetta, Thomas Harrise unustamatu Hannibal Lecter… Kõik need autorid ja nende raamatud olid miskitpidi vinklist väljas, kuid üleilmsele trendile alust siiski ei pannud.
