Postimehe kultuurivedur on kirjastus Ilmamaa Mihkel Maripuu (Postimees)

"Kultuur ja kirjastaminegi on samasugune vedur, vähemalt veduri analoog – veab kuldaväärt koormaid, aga – vajab kütet!" nendib Ilmamaa asutaja ning kauaaegne juht Hando Runnel.

Ilmamaa kirjastus pälvis aastaauhinna pikaaegse tegevuse eest nii kohaliku kui ka välismaise kirjanduse, memuaristika ja mõttevara vahendamisel, iseäranis pideva, laiahaardelise ning missiooniteadliku töö eest raamatusarjadega «Eesti mõttelugu» (105 teost) ja "Avatud Eesti raamat" (154 teost).

Kirjastust Ilmamaa on vedanud Hando Runnel ja Mart Jagomägi.

Hando Runnel tõdeb, et 1993. aastal Ilmamaad asutades oli eesmärk 1940. aastal lõpetatud vaimuelu ja kirjastustegevuse taaselustamine meie ülikoolilinnas Tartus, mis nõukogude ajal oli olnud ju pooleldi inimõigusteta, vaimuvabaduseta, suletud sõjaväelinn.

Jagomägi lisab: "Tänaseks oskame sõnastada selle, mis ka toona oli meie tegutsemise alus, niimoodi: "Me usume pühasse kolmainsusesse, st on olemas minevik, tulevik ja olevik; me peame tundma minevikku ja peame tegema olevikus kõik endast sõltuva selleks, et tulevik oleks helgem"."

Aga kui paluda auväärt meestel nimetada mõned Ilmamaa kirjastatud raamatud, mille üle nad eriti uhked ja heldinud on, siis vastab Jagomägi, et kirjastajad armastavad raamatuid võrrelda oma lastega. "Kuidas sa ikka ütled, et mõni laps ei kõlba. Ei suudaks küll mingit pingerida teha ja siia ei mahuks see ära ka," ütleb Jagomägi.

Postimehe kultuurivedur on kirjastus Ilmamaa
Mihkel Maripuu (Postimees)

Kultuuriveduri saaja valitakse Postimehe kultuuritoimetuses, otsus peab langema ühel häälel. Meie jaoks on see inimene või ettevõtmine, kelle/mille heas mõjus eesti kultuurile ei ole võimalik kahelda.

Ilmamaa sai 15. veduri, mille on meisterdanud puusepp Boris Puusepp. Lisaks käsitööna valminud vedurile kaasneb tiitliga ka Postimehe tellimus.

Senised laureaadid:

2005 – Ando Kiviberg pärimuskultuuri edendamise eest

2006 – Ülar Mark avaliku arhitektuuridiskussiooni algatamise eest

2007 – Mart Taniel kaameratöö eest filmides "Sügisball", "Nuga" ja "Jan Uuspõld läheb Tartusse"

2008 – Anne Rande laste juhatamise eest raamatute ja kaunite kunstide juurde

2009 – Märt Väljataga ajakirja Vikerkaar toimetamise ja sarja "Avatud Eesti raamat" kureerimise eest; just tänu sellele sarjale on eesti keeles kättesaadav suur osa filosoofia klassikat, aga ka tänapäeva esindavaid tekste

2010 – Indrek Kasela Sõpruse kino elluäratamise eest

2011 – Juhan Ulfsak panuse eest eesti teatrisse

2012 – saate "Tujurikkuja" meeskonnale kõneka ja professionaalse tegevuse eest ühiskonnaelu kõverpeegeldamisel ja kultuuripildis laiemalt

2013 – Hooandja meeskond ühisrahastusplatvormi idee algatamise ja elluviimise eest

2014 – Muusik, DJ ja Raadio 2 saatejuht ning õhtuse vööndi juhataja Raul Saaremets, keda võib nimetada ka õpetajaks, sest oma tegevusega on ta voolinud eestlaste muusikalist maitset mitu aastakümmet

2015 – Olga Temnikova, galerist ja Eesti kunsti väsimatu saadik

2016 – Loomingu Raamatukogu

2017 – Enn Kunila Eesti kunsti tutvustamise eest

2018 – Augustibluus. Väärikate traditsioonidega ning õhtumaade pop- ja rock-kultuuri arengus võtmetähtsusega bluusižanri populariseerimise ja pildis hoidmise eest eesti kultuuris

2019 – kirjastus Ilmamaa. Pikaaegse tegevuse eest nii kohaliku kui ka välismaise kirjanduse, memuaristika ja mõttevara vahendamisel, iseäranis pideva, laiahaardelise ning missiooniteadliku töö eest raamatusarjadega "Eesti mõttelugu" ja "Avatud Eesti raamat".