Prügimägi on vaatlejale parim linnuülikool
Prügimägede linnuteated on umbes sellised: “Tegime Aivoga taas ühe laridismile (kajakate uurimisele – toim) pühendatud päeva Pärnu prükkaril. Vaatlesime neid kümme tundi. Tulemused taas head. Hõbekaid kohal 700, tõmmukaid 1, merikaid 50. Kanakull suutis kõik kajakad prükkarilt kaheks tunniks minema peksta. Rõngaid lugesime üle 25.”
Eks ole – justkui rindeteated. Teated luurajailt, ranna- ja rindejoonelt, kaevikuist ja varjendeist; kõrvulukustav linnukisa ja -karjed, ebameeldiv lõhn, mis tasasemalgi tuulepuhangul oma värve ja olemust reedab.
Prügimägesid peetakse üheks parimaks linnuülikooliks. Hea ja rikka linnuvaatluse ja ehk haruldusegi kohtamise nimel lepivad linnuhuvilised ka prügimäe pärisosaga – sealsete elanike, lõhnade ja räämaga. Just sellega, millest leiavad linnud (aga ka pisiloomad) endale ninaesist. Eriliselt armastavad prügimägesid hõbekajakad. Linnud, kel jagub julgust ja ettevõtlikkust.
Teatud liikidele – näiteks vareslastele, talvel seemnetoidulistele värvulistele, kajakatele – on prügimägi meelispaik. Aga ka jahil olevad röövlinnud otsivad prügimägedelt toidupalukest. Kuid eelkõige huvitab seal linnuhuvilist muidugi kajakas.
Võitlus külluseaidas
Prügimägede toidulaud on rikkalik ja otsatuna näiv. Eelkõige võtavad oma osa suuremad linnud, kuigi süüa jätkuks seal maailma otsani kõigile. Prügimajandusel ja kajakatel on väga tihe seos. Kui pole prügimäge, pole ka nii rikast toidulauda ning lindudel jääb üle rännata uutele asumaadele, millega kaasneb linnuarvukuse langus.
Nagu igas külluseaidas, kaklevad ka prügimäeasukad iga pisemagi palukese pärast, märkamata enda kõrval toidukuhilaid, milles leiduks ehk veelgi enam kaloreid. Ka hakkidele ja hallvarestele on prügila ideaalne kiirsöögikoht. Üsna sagedane röövlind prügimäel on kanakull, kes otsib eelkõige vareslasi (hakk on talle toiduks paras pala). Raudkull haukab ka pisemaid – urvalinde ja vinte.
Prügilalinnud sarnanevad mõneski inimesega. Me imestame soomlaste üle, kes käivad Eestis viina ja odavat toitu kaasa ostmas. Sedasama teevad linnudki, võttes ette toidurännakuid Helsingist Tallinna. Kui hõbekajakal pole pesa läheduses toitu, võetakse ette kümnete kilomeetrite pikkune rännak prügimägedele, et sealt poegadele süüa hankida. Päevas võidakse selliseid toidutoomise retki lausa mitu ette võtta. Ka selle teadmise on linnu-uurijad saanud prügimäevaatlustelt.
Prügimägedel lindude vaatlemine ei ole mingi viimase aja komme. Ühekordsetest vaatlustest ei sünni midagi, Eesti linnuteadlastel on ette näidata aastatepikkused vaatlusandmed. Nende järgi teamegi, et eelkõige suurte kajakate, s.o hõbekajakate arvukus on 20–30 aastaga oluliselt kasvanud. Suured agressiivsed kajakad on omakorda langetanud väiksemate kajakate (naerukajakate) arvukust.
Prügimägede linnujälgijad püüavad ülihea optika abil leida lindude jalgelt rõngaid. Tulemused analüüsitakse ning lisatakse väärtuslikku infot lindude rände- ja elulaadiuuringutesse. Rõngastusteave on aga juba midagi enamat kui linnuhuvilise hobi. Iga välismaine linnurõngas teeb meele rõõmsaks. Kuna hõbe- ja tõmmukajaka liike määrata on ülikeeruline, siis tihti on just rõngas vaatlejale päästerõngaks. Rõnga järgi selgub näiteks, kas lind on ebatüüpiline kohalik isend või hoopis Lõuna-Euroopas rõngastatud koldjalg-hõbekajakas.
Tõrked prügimäeväraval
Prügila omanikud seavad linnuhuvilistele ja muidu seiklejatele ette omad reeglid – enamasti peab huviline külastussoovist prügila juhtkonnale teada andma. Võõrkeha ei oota prügimäele ka sealsed inimesed ega linnud-loomad – sissetungijates (liiatigi veel uhkete binoklite ja fotoaparaatidega tulijates) nähakse konkurenti ja harjumuspärase elurütmi röövijat.
Mitmel Eesti prügimäel linnuvaatlusi teinud linnuhuviline ütleb, et raske olnud tal pääseda vaid Viljandi prügimäele, seal käratatud: “Selliste hirmsate torudega küll siia ei saa!” Ka Jõelähtme prügilasse olevat keeruline pääseda. Sinna pääsevad töö pärast vaid kaks Tallinna lennuvälja ornitoloogi, kel selleks eriluba.
Tartu Aardlapalu prügimäel tuleb aga isegi filmimiseks ja pildistamiseks luba küsida. Väätsa prügila juht Aivar Lõhmus oli seevastu linnuvaatlejate tööga hästi kursis ning loodab linnuvaatlustest ka prügilale tulu tõusvat.
Linnuvaatlusi tehakse ka muu maailma prügimägedel. Hõbe-, meri- ja tõmmukajakate kohta tulev info on pärit just prügilavaatlustelt. Lääne-Euroopas ja USA-s on kajakavaatlemine väga popp. Mujal Euroopas on linduritel prügilasse sisenemine tavaliselt lihtne, sest kõik teavad, mida kujutab endast linnuharrastus.
