Töö käigus aga selgus, et loo tausta lahtiseletamine vajab omaette raamatut. Autori sõnul tugineb teos kõnelustele allikatega Eestis, Liibanonis, Jordaanias, Türgis, Prantsusmaal ja mujal. Autor käis ise kohal Beirutis, Ammanis ja Pariisis, palju sai allikatega suheldud moodsate sidevahendite abil. „Kindlasti olid kõigil neil rääkimiseks oma motiivid, mille hulgast ei puudunud tihti ka poliitika, suhtekorraldus või edevus,” tõdeb Pruuli. „Loodan, et olen nende juttudest välja sõelunud olulisima ja asjade sisu adekvaatselt edasi andnud.” Lisaks antakse 400-leheküljeses teoses ülevaade regioonist ja seal toimuvast. „Eestlastel on endiselt Liibanonist ja Lähis-Idast väga hägune ülevaade,” nendib Pruuli.