„Mulle tuli hoog peale. Ma röökisin, kuni nad mulle raamatu andsid.”

See on üks ilusamaid asju, mida mulle öeldud on. Meie vestlus sai alguse pool aastat varem, siis kui ma Nadežda Tolokonnikovat vanglas külastasin. „Soovita mulle midagi lugeda,” ütles Nadja. „Mida sa sellest saada tahad?” küsisin ma. Kas ta soovis iseõppijana uusi teadmisi või vangina väärt meelelahutust? „Inspiratsiooni,” vastas ta.

Loe edasi, mismoodi Vene vangla noori kunstnikke ja aktiviste muuta suutis.

Avalehele
113 Kommentaari
Loe veel: