Kes on vähegi Queeni kuulanud ja videosalvestisi vaadanud, tundis ära kõik koodid alates tegelaste ilmetest ja žestidest ning lõpetades laval liikumise ja kostüümidega. foto: kaader filmist

Õigupoolest pean ma alustama seda kirjatükki ülestunnistusega – kui mul on üldse mõni lapsepõlve lemmikbänd, siis on see Queen. Sinnani välja, et kui veel hiljuti nimetanuks keegi mõne albumi aastaarvu ja palunud laulda esimese kassetipoole neljanda laulu, oleksin ma seda kõhklemata teinud (omal ajal valesti kuuldud ja selgeks õpitud tekstidest hoolimata).

Loomulikult arvasin seetõttu, et just mina olen see kõige õigem inimene arvustama Queenist ja Freddie Mercuryst tehtavat filmi. Ning loomulikult panin ma kapitaalselt mööda – sest arvustades oma lemmikbändi järelelu võib väga lihtsasti hakata arvustama lemmikbändi ennast või lahkama iseenda keerulist suhet ansambli muusikaga. Teisisõnu, fännipositsioon läheb lootusetult sassi kriitiku omaga

« Avalehele 31 Kommentaari