Raamatukogude arvutisse kolimist pidurdab ebamõistlikult karm autoriõiguste kord

Tehnilisest tipptasemest ja suurematest rahalistest võimalustest olenemata ei pääse lugejad paljudele digiteeritud raamatutele ligi.

Kui raamatukogude digikeskkond lahti võtta, selgub kiiresti frustreeriv tõsiasi, et märkimisväärsele osale digiteeritud teavikutele on kehtestatud ligipääsupiirang. Selle pärast, et teose kättesaadavaks tegemiseks peab autorilt eraldi luba küsima.

„Meie peame iga inimese käest eraldi luba küsima. See on väga keeruline ja minu arust piduriks kogu ühiskonna arengule,” ütleb Tallinna ülikooli akadeemilise raamatukogu direktor Andres Kollist. „Kui kogu elu topitakse sellesse,” ütleb ta ja osutab näpuga oma nutitelefonile, „siis juhul, kui varem ilmunud kirjavara on siit kättesaadav, on lootust, et ka noorem põlvkond jõuab selleni.”

Kogu Eesti trükivara hinnatakse umbes 50 miljonile leheküljele. Praeguseks on digitaalsel kujul ligipääsetavad kõigest umbes kolm miljonit lehekülge, kuid see arv peaks paari aasta jooksul märgatavalt suurenema.