Milleks see hea on? Loomulikult suhtlemiseks ja teiste lugejatega kontakti leidmiseks. Hetkel on võimalik valida suhtluskaaslast 54 000 teise raamatuhuvilise hulgast ja otsida enesele huvi pakkuvat raamatut 3,7 miljoni katalogiseeritud teose hulgast. Saab oma raamatutele hindeid panna ja neile arvustusi kirjutada, teisi kasutajaid kommentaariga austada. Aga soovi korral on võimalik muuta oma konto täiesti privaatseks, teistele ligipääsmatuks.

Esimese 200 raamatu kataloogi kandmine on tasuta. Kui kataloog paisub sellest suuremaks, tuleb ette võtta rahaline arveldus: maksta 10 dollarit aastas või lunastada 25 dollari eest pääse kogu eluajaks. LibraryThing on ühenduses maailma suurima, USA kongressi raamatukoguga ja kõigi viie Amazoni võrguküljega, lisaks rohkem kui 45 raamatukoguga üle maailma. Mida see annab? Näiteks seda, et pärast raamatu pealkirja või ISBN-i numbri sisestamist leiab süsteem ülejäänud bibliograafilise info ise.

See, mis autorite raamatuid on LibraryThingis kõige rohkem arvele võetud, tänapäeva rahvusvahelise kirjanduspildiga kursis olijat ei üllata. J. K. Rowling (u 28 miljonit eksemplari), Terry Pratchett (23 miljonit), Stephen King (21 miljonit). Järgnevad Neil Gaiman, J. R. R. Tolkien, C. S. Lewis ja William Shakespeare.

Üle ookeani raamatusild

Eestlased pole LibraryThingi veel jõudnud, eesti autoritelt leiab sealt eelkõige mõningaid tõlkeid (Smuul, Kross, Kaplinski) ja üksikuid teatmeteoseid. Pika otsimise peale õnnestus avastada arvatavasti eesti päritolu kasutaja Sillekas, kelle riiulist vaatavad vastu Andrus Kivirähki, Mart Laari, August Gailiti ja August Traksmaa eestikeelsed teosed. Eks LibraryThing olegi rohkem ameeriklaste värk. Mis muidugi ei tähenda, et üle ookeani ei võiks raamatusilda ehitada.

www.librarything.com