Kolmekesi kuupaistel: pealik, kapten Cook ja pealiku naine Andres Keil

Seda, kuidas päris raha Eestisse tuli ja mis sellest kõigest sai, teab igaüks ilmselt piisavalt hästi. Mis edasi saab, seda ilmselt nii hästi ei tea keegi. Kui aga ei tea, siis tuleb otsida vastuseid sealt, kus on midagi sarnast varem juhtunud.

Juhtus üks selline lugu 1779. aastal ühel Havai saarel, kuhu randus briti maadeavastaja kapten James Cook. Tsivilisatsiooni esindaja võeti meeldiva üllatusena juubeldustega vastu. Põh­jus polnud siiski mitte suur rõõm valge mehe nägemisest, vaid asjaolu, et parasjagu toimusid viljakusjumal Lono pidustused ja Cook tundus olevat just õige mees jumalust kehastama. Kui Cook mõni nädal uuesti samas kohas randub, on vastuvõtt juba üsna teine. Lono aeg end ilmutada oli havailaste jaoks läbi saanud ja tema kord uuesti ilmuda oli alles aasta pärast. Seega lõid saareelanikud Cooki lihtsalt maha, keetsid ta väärikalt ära ja palvetasid, et ta neid jälle uuesti aasta pärast külastaks. See on ajalugu.

Tartu Uues Teatris näeb sellest ajaloost oma versiooni, mis algab keedukatlas pääsemist manguva kapteniga. Laval on liiv, palmid ja suur keedukatel. Katlas istub Cook, kel on vahetuskaubana katlast välja pääsemiseks havai pealikule pakkuda vaid kell ja kuldmünt.

Aga mida teeb kellaga inimene, kes teeb asju siis, kui on nendeks õige aeg? Pealegi näitab kell kogu aeg eri aega ja seda, et päevad vahelduvad, teab isegi pärismaalane, seega pole kellast just suuremat Cooki päästjat.

Raha võidab alati

Aga äkki aitab raha? Iseenesest eelneb kella ja mündi tähenduse selgitamiseks üsna vaimukas dialoog, kahju on vaid sellest, et lõpuks läheb kõik ikka arvatud rada pidi. Aga see pole etenduse süü. Raha võidab ju niikuinii alati. Ühe­sõnaga kapten Cook pääseb katlast, kui lubab avaldada raha saladuse. Iseasi, mida kellelgi selle teadmisega peale on hakata.

Tüki tutvustus ütleb, et „Kapten Cooki keetmine” on näidend raha tulemisest pealtnäha harmoonilisse ühiskonda, kus läänelikud väärtused veel pole kanda kinnitanud ega ise välja arenenud. Ja et näidendit võib lugeda ka omamoodi allegooriana Eesti või üle maailma jätkuvate kultuuride kokkupõrgete teemadel. Küllap võib, kui tahtmist on. Aga selleks peab vist teadma ka, millal oli müütiline Eesti kuld­aeg, kus me olime pärismaalased ja kogu sellise jamaga tegelema ei pidanud.

Aga kui oma pead liigsete küsimustega vaevata ei taha, siis on „Kapten Cooki keetmine” täitsa lõbus teksti pingpong, pole üleliia pikk ja soorollid on ka kenasti paigas. Mehed räägivad, naine õhutab tuld ja keedab suppi.

Lavastus

Tartu Uus Teater

„Kapten Cooki keetmine”

•• Autor-lavastaja Toomas Saarepera

•• Mängivad Indrek Taalmaa, Ago Anderson ja Kristel Leesmend

•• Helilooja-esitaja Rainer Jancis

•• Kunstnikud Raoul Kurvitz ja Kristiina Põllu

•• Etendused Tartus, Genialistide klubis 16., 17., 23., 25. veebruaril ja Tallinnas Von Krahli teatris 12. ja 13. aprillil

•• Esietendus 11. veebruaril Tartus