Kõiki kulusid riigi kriisipaketi abisumma ei kata, ent on suureks toeks siiski. Majanduslikult ootavad teatreid, nagu paljusid teisi, ees rasked ajad.

Neljapäev, 12. märts oli see päev (täpsemini õhtu), mil veel Eesti teatrites elu kees. Eesriided avanesid, lauldi, tantsiti ja vesteldi, järgnesid aplaus, lillesülemid, taas eesriie. Rahvusooperis Estonia tuli tol õhtul esitusele Rimski-Korsakovi legendaarne "Tsaari mõrsja", külalisena esinemas ooperimaailmas silmapaistvalt kõrget lendu tegev metsosopran Kai Rüütel. Tunnike-paar pärast etenduse lõppu sai aga teatavaks riigis kehtestatud eriolukord ning (teatri)maailm keerati pea peale. Just teatrikuus ehk märtsis, mil Eesti teater töötab täistuuridel...Rahvusooper Estonia juhi Aivar Mäe sõnul oli tulemas mitu esietendust, välja oli kuulutatud järgmise hooaja mängukava jne. "Loomulikult mõtlen ma teatrijuhina peamiselt sellele, kuidas ligi 500 teatris töötavat inimest ja nende pered hakkama saavad".

Mis on teie kui teatrijuhi jaoks antud kriisi kõige raskem?

Minul isiklikult on väga raske käed rüpes kodus istuda. Eriolukord kuulutati välja hooaja viimastel kuudel, kui teater töötab täie auruga. Tulemas oli mitu esietendust, olime just välja kuulutanud järgmise hooaja mängukava jne. Ja siis korraga jääb senine elu seisma. Kuidas nüüd elada? Aga nagu öeldakse, mis ei tapa, teeb tugevaks. Oleme üle elanud mitu kriisi (nii 2008. kui ka 1998. aastal), aga sellist kriisi pole keegi veel läbi teinud.

Avalehele
81 Kommentaari
Loe veel: