Rainer Vakra õhutab noori enda eest seisma
Vakra sõnul on väga suur osa noortest passiivsed ega seisa oma õiguste eest. “Kõik noored, kes tahavad, leiavad endale tegevust, saavad minna trennidesse, ringidesse,” on Vakra kindel ta. “Probleem on nende initsia-tiivis, selles, et nad ei taha.”
Samuti ei käi suur osa noori tema sõnul valimas, ei huvitu ühiskonnas toimuvast. Viimased poolteist aastat on Vakra noorteühenduste liidu rahvusvaheliste suhete juhina sellise olukorra tekkimise põhjuste üle pead murdnud. “Aktiivsed noored näiteks õpilasomavalitsuste juhtidena teevad teiste õpilaste eest kõik otsused ära. See hakkab juba koolist pihta ja hiljem on seda väga raske muuta,” räägib Vakra, kes on põhitöökohal tegelikult Mustamäe linnaosavalitsuse arendusspetsialist. “Nende seisukoht on, et miks ma peaksin midagi tegema, kui selle eest ei maksta. Nad ei ehita enda ümber sõpruskonda ega seisa oma mõtete eest.”
Välismaale õppima
Vakra sõnul peitub lahendus inimeste motiveerimises. “Sisemine tahe on kõigi inimeste sees peidus,” lausub ta. Vakra ise sai motivatsioonipisiku perekonna toel. “Taust tuleb muidugi perekonnast, mis annab julguse mõelda oma mõtteid ja arvamust avaldada.” Et elus edukalt hakkama saada, mängib olulist rolli see, mida aktiivse käitumise kaudu arendada – mitte formaalne haridus. “Põhiline on inimese enda areng. Suhtluses teistega kujuneb mõttemaailm saad oma sõpradega kokku, kas või jood õlut, arutad asju.”
Ka võimalusi noortevahetuste raames välismaal käia on palju. Vakra sõnul teavad noored küll, et see oleks kasulik, kuid ei leia endas motivatsiooni ise kaasa lüüa. “Noortevahetuse puhul läheb inimene võõrasse kultuuri ja saab sealt juurde keeleoskust. Lisaks sellele arendab see tolerantsust, avardab maailmapilti,” kinnitab ta. Noored ei tohiks kapselduda Eestisse, vaid peaksid aru saama, kuidas mujal maailmas asjad käivad. Nii kasvavad neist tõsiseltvõetavad ja hästi hakkama saavad inimesed.”
Aktiivsete noorte arv tegelikult kasvab. “Asi pole lootusetu,” ütleb ta.
