Rauast, ausalt

Raual on materjalide seltsis vaieldamatult eriline koht. Ütled metall ja mõtled rauda või ka selle kaasaegsemat sulamit terast. Raud lõhnab jõu järele – temas on toorust ja kompromissitust.

 Kunstvaikudest ja komposiitmaterjalidest hoolimata ei ole raud kuhugi taandunud. Rauaaeg algas umbes 3000 aasta eest ja rauata ei saa me hakkama ka täna. Rautatud hobuste asemel tuhiseme ringi üleni metallist suksude kõhus. Kusjuures nii hobuse kui ka auto puhul pole läbi saadud tuleta.

Raual on täiesti eriline roll ka Eesti ehte- ja sepakunstis. Kui muu maailm on uljalt liikunud pehmuse poole, eelistades kergemini vormitavaid materjale, siis Eesti kunstnikud ei ole rauda hüljanud.

Loe edasi, millist rolli omab raud Eesti kunstis.