Enne seda saadet tegi Lang aastaid Kuku raadios “Keskpäevatundi” koos Harri Tiido ja Hans H. Luigega. Kalev Kesküla iseloomustab saate najal Langi: “Tegemist on suure verbaalse talendiga, kelle kõneakt on lausa pidurdamatu. Tema võte on lausironiseerimine.”

Natukese aja pärast kirjutab Barbi Pilvre, et poliitik Lang ei ole enam teps mitte seesama inimene, kes oli Lang enne poliitikasse sukeldumist. “Terasest ja säravast inimesest, kes ei pea kellelegi meeldima (ja nii meeldib just paljudele), saab poliitikasse pürgides väga lühikese ajaga tüüp, kelle põhieesmärk on meeldida hästi paljudele. Vist on imalus poliitikas kohustuslik.”

Langi ajal Kuku raadios peatoimetajana töötanud Merlis Nõgene kiidab Langi täpsust: “Juhina hästi süsteemne ja suur delegeerija. Jäi mulje, et suure osa oma kirjavahetusest suunas ta omapoolsete juhtnööridega kellelegi edasi. Samas määras ta alati väga kindlad ja lühikesed täht-ajad ning nõudis nendest kinnipidamist, mida pidevalt jälgis. Samasse kategooriasse kuulub ka täpsus rahaasjades ja ootamatu süvenemine detailidesse. Mina nägin raadios seitsme aasta jooksul nelja peadirektorit. Ettevõtte sisemise töökorralduse vaatepunktist oli Langi periood kõige koordineeritum, mis on ka üks oluline eeldus eduks.”

Soome taustaga

Algklassides õppis Lang Soomes diplomaatide koolis. Nimelt oli Reinu isa Ants Lang TASS-i korrespondent. Soomes õppimist peetakse üheks oluliseks teguriks tema isiku kujunemisel – hoopis teine keskkond, mis noorele poisile ohtralt enesekindlust andis. Eestis asus Lang 7. keskkooli õppima.

15-aastaselt sai Lang endale õpilasmalevas hüüdnimeks Molekul.

Langi 9. klassi inglise kirjanduse õpetaja Lia-Astrid Rajandi mäletab, et ta oli tark ja tore poiss, kellel oli alati midagi öelda. Silma hakkas Lang Rajandile teistest rohkem. “Ja ikka positiivses mõttes.”

Noorele Langile maksis iroonia aeg-ajalt kurjalt kätte. “Keskkoolist sain jõhkra iseloomustuse, kus seisis, et ma ei oska ideoloogiliselt õigesti probleeme püstitada.”

1973. aastal sai Langist disko Tallinna tooja. 1971. aastal Tartust alguse saanud disko-buum jõudis Tallinna 7. keskkooli sööklasse. Peagi tekkis sportlik hasart, kui kiiresti saadakse kätte mõni lääne plaat. Rekordiks kujunes Sparksi album “Propaganda”, mis kõlas sööklas vaid päev pärast seda, kui see Rootsis müügile tuli.

Miks tundub, et Lang on ülbe inimene? Lang: “Neid, kes on oma ideede läbiviimisel olnud edukad, on alati ülbikuteks peetud.”

Kuidas Lang end iseloomustab? “Parajalt paks mees oma parimates aastates.”

Kolm aastat tagasi võttis Lang kätte ja asus kaalu jälgima ja treenima. Nüüd ta enam nii paks pole.

Langi elukaaslane Ulvi Kuusk on enda loodud väikese kirjastuse juht.

Langi tütar esimesest abielust elab isast lahus. “Kahetsusväärselt liiga vähe” leiab Lang aega tütrega koos ajaveetmiseks/kasvatamiseks.

Kes on lumpen?

Pärast seda, kui Lang oli mitmeid kordi halvustanud ametnike vilkuritega ringikihutamist, astus ta eelmise aasta novembris ise sama reha otsa: kihutas vilkurite sähvides Muhumaalt Tallinna erakonna juhatuse koosolekule. Ta ei salanud juhtunut ning nagu ikka, vastas ajakirjaniku järelepärimisele irooniliselt: “Võib-olla olete kuulnud, et ma olen parlamendi asespiiker? Ma pean kohal olema.”

Möödunud aasta suvel käis riigikogu kantselei direktor Heiki Sibul välja idee, et riigikogul võiks olla oma veinikelder. Lang ei olnud põhimõtteliselt asjale vastu, kuid ütles, et rahvas ei saaks sellest aru. “Olukorras, kus kõike tehakse lumpenile meeldimise eesmärgil ja valitseb lumpeni heroiseerimise ajastu, lastakse parlament kohe õhku, kui keegi seal veinikeldrist rääkima hakkab.” Selle sõnavõtu peale ilmus SL Õhtulehes idee, et lisaks veinikeldrile võiks riigikogus olla köögiviljaait ja moosivaru. Veel tutvustati lugejale, kes või mis on lumpen.

Lang kuulub Eesti vanimasse Rotary klubisse, mis käib koos neljapäeva õhtuti. Koosviibimistel kehtivad omad kindlad reeglid: mobiil tuleb välja lülitada, hilineda ei tohi, valel ajal lahkuda ei tohi. Kui eksitakse, tuleb trahvi maksta.

Kord viskas Lang nalja, et Patarei vangla koha peal võiks olla kunstiakadeemia. Varsti polnudki see enam pelgalt nali.

Lang on välja käinud idee, et praegune laulupidu võiks asenduda Oktoberfesti-suguse laulupeoga: kõik võtavad õlut ja kõigil on lõbus. Laulupidu võiks olla selline, kuhu eesti inimesed oma välismaa tuttavad kutsuvad. “Minu meelest oleks see hiiglama vahva, kui seal oleks näiteks kümnetuhande-pealine koor, kus oleks ainult viis tuhat eestlast. Ülejäänud oleks mingid neegrid või turbanitega hindud. Mõtle, kui palju nalja saaks.”

Allikad: Eesti Päevaleht, Postimees, Eesti Ekspress, SL Õhtuleht

Rein Lang toodab sõnadega maohaavu

•• Kõige võimalikum järgmine välisminister Rein Lang on metafooride mees. Ehkki viimased päevad on eesti rahvale näidanud diplomaadiga sarnaselt hillitsetuma kõnepruugiga Langi, tunneb avalikkus teda just barokselt lopsaka sõnakasutuse järgi.

•• Eesti poliiteliidist võistleb temaga väljendusjõult ehk üksnes sotsiaalliberaal Robert Lepikson. Langi sõnakasutus on toonud sageli kaasa süüdistused “puusalt tulistamises” – väljend, mida Lang ise omaaegse Keskpäevatunni raadiohäälena sageli kasutas. Solvab nii, et kes ette jääb, see ka maohaavad saab.

•• Võitluslikud fraasid on teda ajalukku raiunud juba 1992. aastast saadik, mil Lang Eestile põhiseadust kokku kirjutades end Rein Ruutsoo mälestustesse talletas. Kui poliitikute ebapädev jutt jurist Langi lõplikult närvi ajas, hõikas ta välja räige vihje puupäisusele. “Mehed, mütsid pähe! Rähnid õhus!”

•• Kuid tema sõna ei taltunud ka valitseva koalitsiooni poliitikuks saades. Kui peaminister Mart Laar 2002. aastal Edgar Savisaare pilti tulistades pumppüssiskandaali sattus, sõnas ta mürgiselt: “Mulle tundub, et mõnelgi mehel on veel viimase malevasuve peet sees.”

•• Terav keel ajas ta tülli ETV juhi Ilmar Raagiga, kui ühel võidupüha hommikul rahvustelevisioon näitas head filmi, kuid ainult soome- ja rootsikeelsena. Langi viis see kõigi ETV hädade needmiseni. “Meie tohmanid on aga sageli isehakanud spetsialistid, võtavad sõna ja veelgi hullem, otsustavad suuri asju,” sajatas filmisõber ja pidurdamatu sõnaprits.

•• “Parim viis kaasa aidata rahva võõrandumisele võimust ja sedakaudu tohmanite mõju-võimu suurendamisele, on solvata võidupüha hommikul inimesi sellega, et jätta tõlkimata film, mis räägib oma riigi jaoks tähtsast asjast.” Raag oli surmani solvunud.

•• Kui Eesti liikus vastu euroreferendumile, oli Lang eurooptimistlikul propagandarindel pealöögi suunal, vahe sõnamõõk valmilt kaasas. “21. sajandi globaliseeruv maailm ei jäta alles halle tsoone,” ei näinud ta Euroopaga liitumisele alternatiive. “Lootus, et öeldes “ei” loome Maarjamaal uue geopoliitilise dimensiooni, sarnaneb talumehe sooviga pärast puu najal asja ajamist puu endale püksi toppida.”

•• Siin ja seal vahelduvad tema loomingus pepsim noot ja järgnev jõhkrus. Abilinnapeana respublikaan Tarmo Leinatammega tülitsedes jõudis asi peagi poliitkätši klassikani. “Aga ma soovitan lugejatel käia Filharmoonia kammerorkestri kontsertidel. Tegemist on maailmatasemel orkestriga,” lahendab Lang tüli kultuuriasutuste pärast viidetega helimaailma võludele. “Tarmo Leinatamm ehk Rehepapp võiks aga koos sõpradega minna õlut jooma, soovitatavalt mõnda teise valda.”

Priit Simson