Must kiletelk keset vanalinna hoovi mõjub liiga maiselt – suveöö unenägu väärinuks fantaasiarikkamat interjööri. Foto: Siim Vahur

„Suveöö unenägu” on ilmselt armastatuim Shakespeare’i näidend. Linnateatril on piisavalt arvukas ja kõrgetasemeline trupp, et selle mängimisega toime tulla. Lavastaja Jaanus Rohumaa lõpetas EMTA lavakooli 15. lennu, mille esimene diplomilavastus oli nimelt „Suveöö unenägu”. Lisame Linnateatri kaua kestnud populaarsuse haritud publiku seas ning just selle tüki valik näibki kõige loogilisem ja turvalisem asi meie teatrimaastikul üle mitme aasta.

Kõige rohkem kindla peale minekut hoovab aga hoopis mustast kiletelgist, kus etendused toimuvad. Turvaline ja ilmastikukindel, ehkki ei sobi põrmugi vanalinna sisehoovi. Pealegi lämmatab see näidendi ülimalt romantilise meeleolu, mõjudes liigagi argiselt. Nii et üldmulje jääb ikka ilmsi nähtust, mitte unenäost. Isegi Liivi „musta lae” meenutamine ei lisa romantikat, selleks on konkreetne lagi liiga suur ja liiga kõrgel. „Suveöö unenägu” väärinuks fantaasiarikkamat interjööri. Soovitatavalt vaba õhku või vähemalt Estonia kontserdisaali luksusliku dekooriga lage nagu NO-teatri napilt varem esietendunud „Pööriöö unes”.

« Avalehele 0 Kommentaari
Loe veel: