Romaan neile, kes raamatuid ei loe
Uus kvaliteet-sopakas “Trainspottingu” autorilt
Kirjanik Irvine Welshist räägitakse kui mehest, kes kirjutas alternatiivse menuromaani “Trainspotting”, mille järgi vändatud reÏissöör Danny Boyle’i film linastus hiljuti ka Eesti kinodes. Sel nädalal tutvustas Welsh Ameerikas oma uut raamatut pealkirjaga “Filth”, inglise kriitikud kuulutavad sellele “Trainspottinguga” võrreldavat menu. Hollywoodis lagistas restoranitäis ameerika kirjandushuvilisi ja ajakirjanikke naerda ning aplodeeris pikka kasvu siilisoengus Irvine Welshile (40), kes luges ette katkendeid oma uuest romaanist, kus politseinik lavastab pornograafilist amatöörvideot, mille peaosades on prostituut ja koer. Sisule vastav on ka romaani pealkiri “Filth” (eesti keeles: mustus, roojus, sopp).
Pealkirja tõstetud sopp
Kuigi kriitikud juba kiidavad andeka kirjaniku uut teost, on Welsh lubanud romaanide kirjutamisega lõpu teha.
“Mul on kõrini,” teatas Welsh ühes oma hiljutises intervjuus. “Ei usu, et kirjutan lähiajal veel mõne raamatu. Võib-olla jätkan näidendite ja stsenaariumidega, kuid raamatutest olen tüdinud.”
“Filth” on lugu peategelase Bruce Robertsoni moraalsest laostumisest. Kogu tema olemus on kui mürgine mädapaise – ta vihkab naisi, on rassist, inimkartlik, alkohoolik, hard-core porno fänn, regulaarne prostituutide ning kokaiini tarvitaja.
Loole lisab teravuse tõik, et Robertson on politseinik, kelle ülesanne on ideaalis rahu ja korra eest hoolitsemine. Selle jälestusväärse tegelaskuju kaudu jutustab Welsh rõõmsameelse loo põhjustest, mis kihutavad Robertsoni ühelt nurjatult teolt teiseni.
Welchi romaani teine peategelane on kõnelev paeluss. “Paeluss on Robertsoni südametunnistus, mida ta sarjab,” ütleb Welsh.
Südametunnistus kui paeluss
Welshi puhul on kirjanduskriitikud jagunenud kaheks: ühed, kes teda sarjavad ja teised, kes ülistavad.
Londoni Timesi arvustaja arvates pingutab “Filth” kogu jõust näimaks vulgaarne: “Nurgataguse kultuuri lugejad väärivad midagi muud kui lihtsalt paljast pettust ja Agatha Christie stiilis sündmustikku pingestavaid käänakuid.”
Paar päeva hiljem võrdles Inglismaa suurima väljaande Sunday Times’i arvustaja Welshi romaani Charles Dickensi klassikalise suurteosega “Suured lootused”.
Welshil on alati õnnestunud lugejaid okeerida. Musternäiteks loetakse kurikuulsat episoodi “Trainspottingus”, kui peategelane sukeldub läppunud tualetipotti saamaks kätte kaotsiläinud ihaldatud oopiumidoos.
Arvestades autori enda elu, on raamatukangelaste käitumine ootuspärane. Welsh kasvas Edinburghi lähedal ja käis vaeste koolis. 16-aastaselt jättis ta kooli pooleli ja pühendus punkmuusikale ja droogidele.
“Noorena sai palju liimi nuusutatud, mis oli mu tõeline lemmiktegevus. Teisteks eelistusteks olid õlu, speed ja heroiin,” meenutab Welsh oma noorust.
Narkomaanist magistriks
Kuni aastani 1981 elas Welsh totaalses heroiinisõltuvuses. “See oli üsna häbiv-äärne aeg. Tegelikult pole ma tänaseni sellest eluperioodist selgust saanud. Veri tõuseb pähe, kui teised inimesed meenutavad, mida ma siis tegin, olin tõeline koletis,” räägib ta.
Pärast heroiinisõltuvusest vabanemist alustas Welsh uut elu. 1990 kaitses ta Heriot-Watt University’s magistrikraadi. Kirjutamine andis mehe keskklassi elule hädavajalikku sissetulekut kuni aastani 1993, mil avaldati “Trainspotting”.
Nüüdseks on Welsh kirjutanud viis menukat raamatut, mida tänaseks on tõlgitud üheteistkümnesse keelde. Tema sulest on ilmunud mõned näidendid ja filmistenaarium, üks tema romaan on ekraniseeritud ja peatselt on kinolinale järge tulemas. Saavutustega rahulolev Welsh kavatseb nüüd kirjutamisest veidi puhata ja tegelda rohkem ühiskondlike probleemidega. Probleemide lahendamist alustab Londonis elav Welsh otse Inglismaa kuningannast endast.
“Mulle ei lähe kuninglik perekond korda. Nad peaksid loobuma kõikidest naeruväärsetest tiitlitest ja tegema Buckinghami paleest kodutute hotelli,” ütleb Welsh ja muigab. “Loomulikult võib ka kuninglik perekond seal edasi elada,” lisab ta.
Kui poliitika välja arvata, erutab Welshi jalgpalli olukord ·otimaal.
