Savonlinna sumedad õhtud
Savonlinna saabujat jahmatab kõigepealt looduse ilu lugematute järvede ja tuhandete metsasaartega. Kolmel sildadega ühendatud saarel asuv linn tekkis keskaegse Olavinlinna kindluse ümber. Tänase Savonlinna suvesüda tuksub õhtuti Olavinlinna kindluses ooperiga samas taktis, päeval aga turul, mis lõhnas veel juuli lõpus maasikate järele.
Soomlaste imetlusväärne koostöövõime avaldub ka Savonlinnas. 28 000 elanikuga linna juhid teadvustavad festivali tähtsust väikelinnale, mõistes, et oopereid tullakse siia kuulama vaid siis, kui ka olme on tasemel. Vana romantiline aurulaev viib huvilisi soomlastele tuntud puhkusepiirkonnas Punkaharjus asuvasse Retretti kunstikeskusesse. Maa alla uuristatud koobastikus on müstiline kontserdisaal ja igal aastal vahelduvad põnevad näitused. Sellest sügisest hakkab keskuse tööd juhtima eestlane Anu Liivak.
Festivali külalisi tervitatakse juba lennujaamas lauluga. Publikule mõeldes on koostatud ka programm, et kaugelt tulnud saaksid näha võimalikult palju erinevaid etendusi.
Unustamatu elamus on kaunil suveõhtul inimvoolus üle pontoonsilla kindlusesse liikuda, osa saada sealsest erilisest atmosfäärist, kus ooperimuusikaga ühinevad aurikute huiked ja kajakakisa. Männi- ja avavee lõhnad segunevad iidsete müüride vahel kohvi ja konjaki aroomidega.
Savonlinna ooperifestivalist on kujunenud Euroopa üks eks-klusiivsemaid. Esietendusi jälgivad rahvusvahelised erialaväljaanded. Siia tuuakse äripartnereid ja väliskülalisi. Firmad kingivad festivalipileteid oma parimatele klientidele. 2200 inimest mahutav saal oli enamasti välja müüdud.
Prioriteet soome muusika. 1912. aastal kuulsa soome lauljatari Aino Acté ideest sündinud ooperipeo kolmel esimesel aastal mängiti vaid soome oopereid. Hiljem lisandus kogu maailma ooperiliteratuuri paremik ja legendaarse soome bassi Martti Talvela juhtimisel jõuti lokaalsest idüllist rahvusvahelise tuntuseni. Festivali üheks põhisuunitluseks on olnud alati kodumaise muusikateatri arengu toetamine ja siin on lavastatud arvukalt soome algupärandeid.
Sel aastal taaslavastati Aarre Merikanto ooper “Juha”. Olen õnnelik, et minu esmatutvus Savonlinna festivaliga algas just Merikanto meistritööst, mille muusikas kuuleb soome intonatsioone, tegelastes tulevad esile soomlaste iseloomulikud jooned, nende ajalooline positsioon ja teatud kompleksid seoses idanaabriga.
Muusikaline teostus ja lavastus pälvisid kiitvaid hinnanguid nii kodu- kui ka välismaa ajakirjanduses.
Tähelepanuväärseim neist oli Cori Ellisoni artikkel ajalehes The New York Times, milles peeti “Juhat” ooperifestivali haripunktiks, kiideti Juha Hemanuse lavastust, Jorma Hynnineni palavikuliselt intensiivse Juhana, Lilli Paasikivi dramaatilist õhetust ja sädelevat häält Marja osas. Samuti dirigent Jukka-Pekka Sarastet, kes on täiuslikult välja toonud kogu partituuri värvikülluse ja psühholoogilised liinid.
Muide, “Juha” oli esmakordselt Savonlinna festivali kavas rohkem kui 30 aastat tagasi, toona ·emeika osas Hendrik Krumm. Eesti solistidest on Savonlinnas tuntud veel Mati Palm, Teo Maiste ning väiksemates osades ka Mart Mikk. Festivali koorist katsid eesti lauljad sel aastal kolmandiku. Meie dirigentidest on seal suurt tunnustust pälvinud Vello Pähn ja Eri Klas, kes dirigeeris seekord galakontserdil.
Viimaste 11 festivali kunstiline juht, soome tuntuim bariton Jorma Hynninen koos direktor Paavo Suokkoga võib tehtud tööga rahul olla. Festival on nii kunstiliselt kui ka majanduslikult heal järjel. Publik saab nautida etendusi kindla katuse all mugavates toolides. Pärast pikka ootamist valmis tänavu Savonlinnas ka uus oivalise akustikaga kontserdisaal.
Verdi ja Wagner. Maailmaklassikast on Savonlinnas kõige rohkem mängitud Verdi ja Wagneri suuroopereid. Eelmisest Verdi juubeliaastast tuli tänavuse festivali kavva “Rigoletto”, milles vallutas publiku südamed noor vene lauljatar Jekaterina Siourina Gilda osas. Ajalehe Kaleva kriitik Esko Aho kirjutas, et Olavinlinnas oldi tunnistajaks uue maailmatähe sünnile. Rigoletto värvika kuju lõi Raimo Laukka. Lähipäevil viib Savonlinna festival oma särava “Rigoletto” Rootsi Dalhalla festivalile ja sealt edasi Taani Roskildesse.
Teine selle aasta uuslavastus oli Wagneri “Tristan ja Isolde”, mille jaoks Olavinlinnas on ise-enesest olemas see atmosfäär, mida teatris tuleb tavaliselt luua. Ometi valmistasid minimalistlik lavastus (Karen Stone), kujundus ja kostüümid (Robert Israel) pettumuse, samal ajal, kui muusikaline teostus valdavalt soome solistidega Leif Segerstami dirigeerimisel oli suurepärane.
Saksakeelne Savonlinna. Festivali viimasel nädalal muutus Soome väikelinn saksakeelseks. 330 saksa muusikut koos perekondadega rentisid jalgrattaid ja paate, vallutasid turu ja aurulaevad, nautides täiel rinnal suvise põhjamaa võlusid.
##Kuuel õhtul vaimustus ooperipublik Deutsche Oper am Rhein külakostist tüüpiliste näidetega saksa klassikalisest ooperist Nürnbergi ja Viini atmosfääriga, mis kohandati kiiresti ja osavalt Olavinlinna kindluse tingimustega. Richard Straussi “Roosikavaler” köitis nakatava koomikaga. Eranditult suurepäraseid soliste toetas Düsseldorfi ja Duisburgi pillimeestest koondorkester, mis kõlas ameerika dirigendi John Fiore käe all võimsalt.
“Nürnbergi meisterlauljates” avaldusid vaimukalt kunsti ja käsitöö piirid. Tõeline apoteoos saksa kunstile oli ooperi lõpukoor, milles sakslastega liitus Savonlinna ooperikoor. Õhtul kell kuus alanud etendus lõppes öösel pool üks, ent väsimust polnud märgata ei laval ega ovat-sioonidest tulvil saalis.
Tõdemus saab olla vaid üks – maailmatasemel muusikast pole võimalik väsida! Iseäranis siis, kui seda saab nautida Olavinlinna kindluse unikaalses atmosfääris, mida pakub Savonlinna ooperipidu. Järgmine festival on
3. juulist 3. augustini 2003.
