See pole mitte piim, vaid kuld, nösunina!
Legend jutustab, et kui Aragóni kuningas Jaime I Vallutaja 1232. aastal Valencia allutamist alustas, pakkunud üks pisike mauri neiu moslemite vastu võitlemisest puhkavale kõrgeaususele magusat, piimasarnast värskendavat jooki. Kuningale jook maitses ja ta tahtis teada, mis see on.
“See on maamandlipiim,” vastas neiu.
Kuningas aga raputanud pead ja hüüdnud: “Aixo no es llet, es or, xata!” See ei ole piim, see on kuld, nösunina!
Jutt levis mööda maad ja nõnda saanudki suhkruvees peeneks tambitud söödava lõikheina mugulatest ehk maamandlitest tehtud jook uue nime: orxata.
Tegelik lugu
Kuid legendid, kuigi ilusad ja romantilised, on ainult legendid. Esiteks on katalaanikeelne xata suhteliselt hiljutine laen kastiilia keelest, mis teeb võimatuks tema kasutamise ühe 13. sajandi kuninga poolt. Teiseks tekivad uued sõnad üldjuhul teisel viisil. Sõna horchata lugu ulatub tagasi ammustesse aegadesse. Teraviljad on olnud inimese põhitoiduaine tuhandeid aastaid, kuigi vanim neist on gluteenivaba ja seetõttu raskesti leivaks küpsetatav.
Omadus, mille tõttu pidasid roomlased teda kuulu järgi sobilikuks vaid loomasöödaks. Teravilja kehv maine põhjustas ka selle, et elanikud lakkasid teda hüüdmast peenelt ladinakeelse nimetusega hordeum. Kõik tundsid teda odra nime all.
See, et oder oli vaid sobiv loomade ninaesiseks, oli muidugi jutuks hea, sest antiikrahvad valmistasid kääritatud odrast ka õlut. Kusjuures just roomlased hakkasid otra vees keetes ning suhkrut lisades valmistama ka üht magusat jooki, mis sai nimeks hordeata ja mis ei erinenud suuresti 19. sajandi lõpul Hispaanias laialt tuntud odraveejoogist.
Aja möödudes hakati nõnda nimetama paljusid värskendavaid jooke, mis on valmistatud pähklite, mandlite või teravilja põhjal. Nii näiteks on magusatest ja mõrudest mandlitest tehtud jook Prantsusmaal orgeat ning Valencias tehtud maamandlijook orxata, kastiilia keeles horchata.
Orxata’t valmistatakse söödava lõikheina (Cyperus esculentus) mugulatest ehk maamandlitest, mis vajavad kasvuks liivast, kobedat pinnast ning leebeid temperatuure. Valencia on tema kasvuks ideaalne piirkond. Maamandel arvatakse olevat pärit Sudaanist ja Aafrikas on tema kasvatusega tegeletud juba üle 4000 aasta. Seda tõestavad Vana-Egiptuse anumatest leitud jäänused. Valenciasse jõudis söödav lõikhein keskajal tänu araablastele.
Valencias asuv horchata-muuseum selgitab täpselt, kuidas joogi valmistamine käib. Vaja on kilo maamandleid, neli liitrit vett ja 750 grammi suhkrut. Kõigepealt jäetakse mugulad ööpäevaks vette likku, et saada lahti liigsest mullast. Siis tambitakse maamandlid ühtseks massiks, lisatakse vesi ja suhkur, pressitakse tekkinud vedelik läbi sõela ning asetatakse külma. Ka serveerida tuleb jooki külmana.
Kuigi joogi nimesaamislugu pole päris täpne, on tema väljamõtlejal tuline õigus: tegemist on tõelise aardega! Orxata sisaldab mitmeid mineraale, nagu fosfor, kaltsium, magneesium ja raud, vitamiinidest on tähtsaimad C ja E. Ta on rikas seedimist soodustavate ensüümide poolest.
