Eestis vaatavad koduperenaised “seebikaid” pigem poolsalaja ning keegi ei kelgi “Milagrose” viimasest osast ammutatud teadmistega. Lõuna-Ameerikas on telenovelad elu oluline osa ja kui sa nendes toimuvaga kursis pole, jääd vestlustest tihti kõrvale.

Meile tunduvad rikaste ja ilusate halenaljakad seiklused eluvõõrad ning nende jälgimine kaldub olema pigem ajaraiskamine. Ladina-Ameerika telekanalid müüvad kõige kallimat reklaamiaega aga just seebiooperite vahele. Seebiooperite mõju avalikule arvamusele, moele, inimeste käitumisele, sotsiaalsetele ja poliitilistele veendumustele ning kõige eelneva muutmisele on seal väga suur.

Romantika kujundab hoiakuid

Ladina-Ameerikas toodetud telenoveladest peetakse Brasiilia omade süžeesid kõige tõepärasemaks. Need käsitlevad väga eluliselt selliseid vaidlust tekitavaid poliitlilisi ja sotsiaalseid teemasid nagu agraarreform, rassism, abort, narkootikumide kasutamine, keskkonna reostamine, korruptsioon, homoseksualism või kloonimine.

Teemad on loomulikult segatud seebiooperile omase romantika, intriigide, petmiste ja armastusega, kuid tihti peitub teemavaliku taga teadlik eesmärk viia massidesse uudseid mõttemalle või uut infot.

Tüüpilise telenovela tüüpiline peategelane areneb seriaali jooksul mõnes päevakajalises küsimuses traditsioonilisest suhtumisest tänapäevasema lähenemiseni. Ja tavalise brasiillase päev sisaldab kindlasti kaaslaste ringis peetavat keskustelu menuka telenovela eelmise osa üle. Nii vaieldakse isekeskis selgeks väga olulised küsimused ning tõstetakse seriaali kangelased ausärasse või põrmustatakse.

Kansase ülikooli abiprofessor Brasiilia õpingute alal Cacilda M. Rego on öelnud, et Brasiilia seebiooperid on teinud oma autoritest kohalikud kuulsused, loonud karjääri uutele näitlejatele, režissööridele ja muusikutele ning mõjutanud Brasiilia ühiskonda isegi rohkem kui jalgpall – Brasiilia üks suuremaid kirgi.

Seebiooperi õhutusel doonoriks

Meelelahutusprogrammide abil pääseb üsna odavalt väga suure hulga inimesteni. Selle on nüüd peale kaubamüüjate ära tabanud ka sotsiaalsete sõnumite edastajad ja poliitikud. Nii on ideoloogia ja kommertsteadete telenovelade süžeedesse põimimine tänases Ladina-Ameerikas tavapärane. Brasiilia valitsus on ametlikult tunnistanud, et telenovela on maa tugevaim audiovisuaalne tööriist, mida võib kasutada rahva harimiseks, näiteks ergutamaks õppimist ja lugemist.

Üks tuntumaid näiteid novela võimest maailma muuta oli mõne aasta tagune sari “Laēos de Famķlia”, mis näitas leukeemiahaige Camila käekäiku. Peategelase sobiva luuüdidoonori otsingud mõjutasid brasiillasi sedavõrd, et nood hakkasid massiliselt luuüdi annetama. Brasiilia meedia ristis fenomeni “Camila efektiks” – liikumiseks, mis vaieldamatult tõstis sotsiaalset teadlikkust vere ja organite annetamise vajalikkusest ning aitas haiglatel elule tagasi tuua palju inimesi.

Seega ei edastata novelade kaudu mitte ainult uut infot, vaid muudetakse ka inimeste arvamusi ning suhtumist. Ka Eestis tuntud “Lihtsalt Maria” on suurepärane näide sotsiaalsest muutumisest. Novela jutustas Peruu maanaisest, kes kolis linna, jäi rasedaks, teda peteti ning ta pidi oma lapse üksi ilmale tooma. Pärast sarja linastumist 1969. aastal algas Peruus tormijooks lugemis- ja õmblemiskursustele. Just need kaks oskust aitasid Marial ületada raskusi ja eluga edasi jõuda.

1977. aastal lõi Miguel Sabido Mehhikos esimesena seriaali, mis kehutas inimesi tegelema pereplaneerimisega. Telenovela “Acompaname” näitas üheksa kuu jooksul dramaatiliselt, mis kasu toob pereplaneerimine ning kuidas elada pereelu selle põhimõttega kooskõlas. Mehhiko valitsuse kohaliku rahvastiku nõukogu sai novela linastumise ajal keskmiselt 500 pereplaneerimist puudutanud kõnet kuus, varem polnud ükski helistaja selle vastu huvi tundnud. Paljud helistajad kinnitasid, et neid ajendas infot hankima just nimetatud novela.

Lisaks registreeris rohkem kui 2000 naist end vabatahtlikuks pereplaneerimise programmi, mida olid soovitanud teha seriaalikangelased. Rasedusvastaste vahendite müük kasvas aastaga 23 protsenti ning pereplaneerimiskliinikute poole pöördus 23 protsenti rohkem naisi.

Mehhikos lõi Miguel Sabido hiljem veel viis pereplaneerimist käsitlevat seriaali ning kümne aastaga langes rahvastiku juurdekasv 34 protsenti. 1986. aastal läks ÜRO rahvastiku auhind Mehhikole.

Hästi kirjeldas novelade abil sõnumi kohaletoimetamist G. P. Del Negro, kes uuris ühes väikses Itaalia paigas vanemate naiste ja Argentina telenovela “Milagros” seost. Uurija tõdes, et novela aitas moodsast maailmast kõrvale jäänud tõsimeelsetel katoliiklastel elust aru saada. See novela oli kirjutatud nende aja keeles, peategelaseks kombekas tütarlaps – umbes nagu tänapäevane madonna, kelle kaudu sai vanadaamidele selgemaks ka nende enda koht siin ilmas.

Seebiooperid, kus hea võidab halva, tunduvad meile, põhjamaalastele endiselt tobedad ja naiivsed. Siiski on neis midagi, mis naelutab miljonid vaatajad üle kogu maailma igal õhtul jälgima, kuidas mees petab naist, kes on tegelikult tema õde ning kellel on laps tema onuga.

Üks novela eeliseid näiteks dokumentaal- ja mängufilmi ees on see, et ta annab vaatajale aega luua seriaali tegelastega emotsionaalne side – nendega samastuda või end neile vastandada. Seriaalid lubavad oma kangelastel muuta käitumist ja mõtteviisi pikema aja jooksul. Emotsioonid mõjuvad alati paremini kui kuivad faktid.

Telenovelade päritolu

•• Vaatamata üldlevinud arvamusele ei sündinud seebiooperid siiski Ladina-Ameerikas, vaid hoopis USA-s. Ka pole žanri loonud filmitööstus, nagu võiks arvata. Hoopis seebi- ja puhastusvahenditööstus, kes tahtis oma tooteid uutmoodi reklaamida, lõi 1930-ndatel odavate vahenditega uue kommunikatsioonikanali. Sealt tuleb ka seriaalide sõimunimi – seebiooper.

Esiti olid seebiooperid kuuldemängud, kuid juba enne nende 1960. aastatel raadiost kadumist oli seebiooper rännanud televisiooni päevaprogrammi ja läks eetrisse viis päeva nädalas, 52 nädalat aastas kõigis kolmes USA peamises telekanalis: ABC, CBS ja NBC. Veel tänagi toodab Procter & Gamble Ameerikas naistele mõeldud meelelahutusprogramme.

Ameerika seebifirmad Colgate-Palmolive, Procter & Gamble ja Gessy Lever tutvustasid žanri ka Ladina-Ameerikas. Esimesena võttis vedu Kuuba, kes raadio seebiooperite tootjana levitas uudistoodangut ka mandrile. Nii Kuuba kui hiljem ka Mehhiko ja Argentina lisasid raadio kuuldemängudele hulgaliselt melodraama elemente. Televiisori kasutuseletulekuga sai novela nähtava vormi.

Esialgu olid nii raadio- kui ka teleseriaalid valmistatud Põhja-Ameerikas ning Ladina-Ameerika enda esimesed novelad väga eluvõõrad. Praegu on Ladina-Ameerika novelad maailmas laiemalt levinud kui USA seebiooperid.

USA seebiooper läheb eetrisse tavaliselt päevasel ajal, püüdmaks koduste naiste sihtgruppi. Ladina-Ameerikas jooksevad novelad aga kõige kallimal ehk õhtusel ajal ning on mõeldud vaatamiseks kogu perele.

Noveladel on väga konkreetne lõpp, teema suletakse sõltuvalt populaarsusest tavaliselt pärast 180. või 200. sarjaosa. USA seebiooperid kestavad aga aastaid ning lõpetatakse lõpuks pigem vaatajaskonna tüdimuse tõttu.