Ise ütleb Saareke nii: “Minu töid ja tegemisi on peamiselt seostatud varieteega, selle kohta käib iga küsimus või intervjuu. Vahel tundub, nagu teatrit poleks olnudki – arvatakse vist, et kukkusin justkui kuu pealt otse varieteesse.” Meenutuste kaudu on jälle elavaks kirjutatud tuntud nimed nagu balletiartistid Rudolf Nurijev, Galina Ulanova, Velda Otsus, Ülle Ulla, lauljad Milvi Laid, Meta Kodanipork ja mõistagi Georg Ots. Ja veel paljud tuntud ja maailmakuulsad inimesed, keda Saareke oma elus on kohanud. Paljudele Saarekese kaasaegsetele on need paljuütlevad nimed, mis annab lugejale äratundmisrõõmu. Ja veidike kadedust, et kui huvitav on olnud kirjutaja elu, hoolimata sõjaõudustest ja vangistamise hirmust. Mistõttu pole raamat lihtsalt ühe vana mehe elulugu, vaid ka teatud mõttes ajalooõpik.

Meenutused on asjatundlikud ja isegi lakoonilised, kuid mõistes kirjutaja suurt elukogemust ja mälestustepagasit, ei saakski jääda heietama vaid ühel teemal. Lihtsalt ja haaravalt pajatud eneseotsimised ja katsumused teevad meistri lugeja jaoks lähedaseks, teksti loetavaks ja kaasahaaravaks. Kalju Saarekese suur huvi kino, laulmise, teatri, balleti ja varietee vastu rikastab ka lugeja silmaringi. Eesti varieteemaailma telgitaguseid teada saada on nüüd põnev. Samas ka kurb, sest laval toimuv oli vaid jäämäe veepealne osa. Kui palju nõudis see mittenähtav higi ja aega, saab nüüd Saarekese abil hulga selgemaks.