Alati ei ole hoolikas seletamine hea. Mingil hetkel on nii, et pead lihtsalt uskuma ja kaasa minema, ütleb Sigrid Viir. Foto: Priit Simson

ALGTÕUGE

See on neljast osast koosnev fotoinstallatsioon „See on olnud, ülehomme”, mis valmis 2013. aastal Draakoni galeriis toimunud näituseks „Punctum”. Kuraatorid Kadri Laas ja Annika Toots palusid eri fotokunstnikelt teoseid, mis käsitleks pealkirjas mainitud mõistet.

Mis on punctum? Seda sõna kasutab Roland Barthes oma viimases raamatus „Camera Lucida”. Barthes tõlgendab seal fotosid mõistete studium ja punctum kaudu. Esimene on midagi, milleni jõutakse analüüsi tulemusel – sa suudad foto õpitud kultuuriliste teadmiste põhjal lahti kodeerida, kõik on seletatav ja selge. Punctum on selle vastand – miski, mida ei saa seletada. Ta on fotol olemas, aga fotograaf ei saa seda sinna panna. Punctum tekib vaataja ja pildi koostöös. Vaataja tunneb seda nagu haava või torget. Aga ta ei oska põhjendada, kust see tuleb.

« Avalehele 0 Kommentaari
Loe veel: