Sigurður Örn Brynjolfsson – kahe koduga mees
17 aasta eest toimunud Kalju Kivi 40. sünnipäeval kohtus moekunstnik Liivia Leškin sarmika islandi animaatori Sigurður Örn Brynjolfssoniga (vastu tulles eesti lugejaile edaspidi Siggi). Pärast paariaastast pendeldamist Eesti ja muu maailma vahet otsustas kosmopoliitne islandlane jääda Liivia juurde Tallinna. Kui 1997. aastal tagastati Liiviale Haapsalus tema ema maja, siis otsustasid nad valida lõppjaamaks just selle koha. Teekond Haapsallu on palistatud raugete Eesti maastikega, valgete looduspiltidega, mis tänu kasinale valgusele mõjuvad pigem helehallidena. Talvine kuurortlinnake ise tundub sama moodi vaikne, veetlevalt depressiivne ja aeglane. Nagu ütleb meid vastu võttev Liivia – Haapsalu on omamoodi maailma lõpp, siit edasi pole kuhugi mujale minna kui merre. Eesti augustiputšist 1991. aastal toimus Islandil animaatorite filmifestival Nordic Lights. Oli augusti lõpp.
Siggi koos kolleegidega ootas samal hommikul, kui meedia näitas Baltimaadesse sisenevaid Vene tanke, Reykjavíki lennujaamas eestlasi – teadmatuses, kas filmimehed üldse jõuavad kohale või mitte. Mehed siiski jõudsid, kuid ei olnud enam kindlad, kas saavad kunagi koju tagasi. Nüüd on see islandi mees oma kodu hoopis siin leidnud. Hoolimata ema hämmeldusest: „Mida sa seal Venemaal teha tahad?” Kuid koostöö Nukufilmiga ja Liivia kasvatasid ta üha enam selle veidra maa külge kinni. Okupatsiooni-kompleks Suurima erinevusena eestlase ja islandlase vahel tajub Siggi lõ-het, mille suutis inimloomusse raiuda 50 aastat okupatsiooni: „Ja vabanemine sellest ajas teid nii pöördesse, et ühtäkki tahtsite mõne aastaga järele teha absoluutselt kõike, mida teised olid teinud 50 aasta jooksul. Te isegi tahtsite korrata teiste vigu.
Õnneks on see kompleks koos uue põlvkonnaga ära kadumas.” Eestlaste privaatsusest Ka Leedus ja Lätis pikemalt peatunud Siggit hämmastas esialgu kolme Baltimaa erinevus: „Võrreldes uhke ajaloolise taustaga Leeduga on Eesti olnud väike põhjamaa kuskil piirialal. Siinsed mehed tunduvad väga soomlaste moodi, kuid viimased on veelgi tõsisemad. Naised on Eestis tugevad. Ja te oskate inimesi üksi jätta, privaatsus on eestlastele tõesti oluline. See on okei – isegi meil on mitmeid sõpru, kes on meid kümneid kordi külastanud ja pole eales endale külla kutsunud.” Islandi majandusest Siggi näeb islandlase ja eestlase sarnasust esmapilgul väiksuses, mis on jätnud jälje meie mentaalsusesse. Meil mõlemal on kompleks, mis sunnib alati olema igal alal parim. „Islandi praeguse kokkukukkumise märgid olid õhus ilmsed juba kuue aasta eest. Me olime edukaimad, me olime rikkaimad, me olime targimad – kuid samal ajal olime väike riik kuskil Atlandi ookeanis. Kogu majanduse edulugu sündis laenude arvelt. Ühest pangast laenati raha, et osta ära teine pank. Teisest laenati, et osta ära kolmas. Kas sa kujutad seda absurdi ette?! Nõnda tekkis omamoodi surnud ring.
Neistsamadest pankadest hakati laenama raha, et osta kokku firmasid üle maailma. Kujuta ette olukorda, kus kolme suurima panga käive ületas 12-kordselt riigi eelarve! Ning samal ajal oli see väike riik vastutav ka nende pankade eest.” Kõrval, põrandal Siggi ja Liivia seitsmeaastast poega Tindur-Hugot (Tindur tähendab islandi keeles mäetippu) mängimas nähes tekib uitmõte – see oleks umbes nagu lapsed peaks hakkama oma vanemaid ülal pidama. Islandi imagost Eestlased on alati Islandit armastanud. Nende väiksus, julgus, erilisus, ilu ja muidugi ka fakt, et Island oli esimene, kes tunnistas Eesti taasiseseisvumist – kõik see kokku on Islandi teinud kuidagi armsaks. Kuid komplimentide ütlemises jääme me muidugi leedulastele alla, seal on 1990. aastate alguses koheldud Siggit lausa kui mõnd superkangelast. „Mul oli näituse avamine, kus üks vana kunstnik etles ise värsistatud poeemi minust ja Islandist. Kui mulle seda tõlkima hakati – siis mõtlesin küll, et millest jutt! Ja pidin pisaraid pühkima. Eestlaste jahe ja pragmaatiline meel ei luba selliseid Ïeste.” Isegi viimane krahh on Islandi armastusväärsust Eestis kahandanud vaid üksikute finants-mahhinaatorite silmis.
Kuigi Lääne-Euroopas – Hollandis, Saksamaal, Suurbritannias – ollakse islandlaste peale päris vihased. Islandi pangakontodelt, mille hüüdlause on olnud „Ice safe” (ee jääkindel), kaotatud miljardid eurod on inglaste karvad nii turri ajanud, et islandlasi koheldakse kui terroriste. Islandi kriisist Usalduse ehitamine nõuab aega, kuid selle kaotamine võib toimuda ühe silmapilguga: „Island on praegu ikka tõelises kriisis. See ei ole võrreldav Eestis toimuvaga – olen õnnelik, et juhtusin sellisel ajal siin elama. Kui olen viimasel kuuel-seitsmel aastal Islandil käinud, siis olen tajunud selgelt sealseid muutusi: kõik on olnud liiga ilus, liiga õnnelik – mulle ei tundunud see õige. Ärksamad tajusid ammu ohusignaale ja sellest räägiti, kuid see ei muutnud meelsust.” Islandi edumüüdist Islandi uudistega on Siggi interneti vahendusel tihti paremini kursis kui kodused: „Mul isegi õnnestub neid mõnikord värskete uudistega ehmatada. Õnneks ei kaotanud mu pere selle kriisiga kuigi palju, sest nad ei omanud palju. Kuid üldiselt olid islandlased läinud ikka päris hulluks – nad ostsid laenurahaga massiliselt kõige kallimaid Jeepe ja Porschesid. Kujuta ette – osta laenuraha eest auto, mille väärtus ju vaid langeb!
Ning seejuures oldi uhked, et väikeses Reykjavíkis on rohkem selliseid autosid kui Londonis või Oslos. Mulle tundus selline toretsemine ebamugav.” Koomiksitest Aitab majandusest, läheme teise korruse ateljeesse, kus Siggi joonistab iga päev koomikseid, mille teemad on julgelt sotsiaalsed: Islandi olukorrast kuni kliima soojenemiseni (vaata lisaks: www.puandpa.com). Kõik on seatud süsteemi: sajad pildiribad eri tegelastega laotud kiirköitjate vahele; mappides on looming perioodist, kui Siggi oli õppejõud Islandi kunstiakadeemias. Aastal 2003 ilmumist alustanud koomiksi tegevuspaik on Taevas, peategelased Pu ja Pa on inglid. Kõrvalosades astuvad teiste hulgas üles püha Peetrus, peaingel Miikael, väike saatan Tikk ja isegi Mohammed. Kõigest, kõigest Me räägime veel kunsti ja sootsiumi suhtest („Ma usun, et kogu kunst on mingil määral poliitiline. Sa ei saa ju luua väljaspool ühiskonda.”). Koomiksitest („Püüdsin alguses ka Eesti ajalehtedele oma koomikseid saata, kuid lõpuks oli huvitatud vaid Lääne Elu.”). Usust („Ma tõesti vihastasin, kui oli see Taani karikatuuride skandaal, see julgustas mind ka muslimi-teemadel karikatuure looma.”). Kliimamuutusest („Meil Islandil on vähemalt mäed, kuhu veetaseme tõusu eest pageda, kuid Eesti on ju nii lame!”).
Globaalsest tarbimissüsteemist („Kujuta ette, kui kogu Hiina ja India hakkaksid ka järsku tualettpaberit kasutama! Siis oleks metsadel ots peal.”). Epiloog Lõppsõnaks saan Siggilt meili: „Ma pean end väga õnnelikuks meheks, sest mul on kaks elu. Me elasin mõnusat elu Islandil – sain seal hariduse, töötasin, abiellusin ja sain kolm last. Kuni kohtasin Liiviat, mis andis mulle võimaluse alustada elu ühes väga veidras ja erinevas paigas. Kui ma Islandilt lahkuma hakkasin, imestasid sõbrad, kuidas ma suudan jätta maha oma suure maja. Ma vastasin: kui sa suudad leida teist korda elus inimese, keda tõeliselt armastad, siis ei saa ükski maja sind pidurdada. Ja näe – nüüd mul on isegi suurem maja kui varem! Olen elanud Eestis 18 väga ilusat aastat. Veel üks asi. Kui ma lähen siit Islandile, siis räägin koju minemisest. Kui ma tulen Islandilt Eestisse, siis räägin koju minemisest... On tõeline õnn kutsuda koduks kaht paika maailmas.”
Brynjolfsson
Sündinud: 19. septembril 1947 Reykjavíkis. Õppinud: Icelandic Collage of Art and Craftsis (ICAC) ja Academie van Beeldende Kunstis Rotterdamis Hollandis.
•• Siggi on töötanud graafilise disaineri, illustraatori, koomiksi-kunstniku, animaatori ja anima-filmide reÏissöörina. 1992-1993 töötas ta õppejõu ja kateedrijuhatajana ICAC-s.
Koomiks Pu ja Pa
•• Pu ja Pa said esimese ekraanisära aastal 1994, kui nad seiklesid Nukufilmiga koostöös tehtud nukufilmide seerias. Pu ja Pa on väikseimad inglid taevas ning nende tegemised koomiksis algasid aastal 2003. Nende tegemisi on kajastanud nii Islandi suur ajaleht Frettabladid kui ka Eesti häälekandja Lääne Elu. Tegelaste hulgas on püha Peetrus, peaingel Miikael, väike saatan Tikk (ta lihtsalt sattus eksikombel taevasse) ja isegi Mohammed.