Siiri Sisask: Uku Masingu loomingu puhul on säilitatud midagi, mis tõesti säilitamist väärt
Sisask seletab, mida tähendab talle Uku Masingu luule.
"Soovitan kõigile, kes tahaksid enesele kvaliteetaega võtta, lugeda Uku Masingut. Hea raamat tema mõtetega tutvumiseks ning ka väljenduslaadiga kohanemiseks on „Mälestusi taimedest“. Seda raamatut lugesin esimest korda palju aastaid tagasi, kui see juhuslikult minu kätte sattus. Teist korda lugedes, üle mitme aasta, oli sama raamat minu jaoks oluliselt muutunud. See tähendab – küllap ma ise sedavõrd muutunud olin, et raamat oma sisuga mind hoopis teisel viisil kõnetama oli hakanud. Selles peitubki Uku Masingu loomingu võlu, nagu oleks see justkui ammendamatu, alati võib avastada uusi mõttemaastikke ja nende ridadevahelisi sügavaid peegeldusi. Uku Masing on ehe ja alati oma mõtteheietustes tõele ligiseisev. Seetõttu pole teda lihtne lugeda, peab ka ise vaimus kohalolev olema, ja tähelepanelik.
Uku Masingu luuletusteni jõudsin muudest tema kirjutistest alles hiljem, kuus aastat tagasi. Enamik tema luulepagasist on avaldatud alles peale tema surma (11.08.1909 – 25.04.1985), nii ta oma eluajal nägigi vaid võimalust „sahtlisse“ kirjutada, põrandaaluseks, nagu teda nõukogulikus ühiskondlikus mentaliteedis tituleeritud oli. Olen tihti mõelnud, miks nii suurepärane mõtleja, elutunnetaja, inimeste ja asjade läbinägeja „Jumala pilpa äärealal“ pidi oma elu ja tööd mööda saatma? Nagu paljud teisedki geeniused oma ajast ees käimise on vahel pidanud tasuma tõredama vaeva hinnaga ... Õnneks säilisid tema sahtlikirjutised ning head inimesed, kes nende korrastamise ning avaldamise ette võtsid, väärivad igati tuhandemat tänu, mida pole võimalik isegi sõnades väljendada ... Uku Masingu loomingu puhul on säilitatud midagi, mis tõesti säilitamist väärt.
Eesti kirjanduse- ja luulemaastikut ei kujutakski nüüdseks ma ette Masinguta. Meil on küll Liiv, Enno, Alliksaar ja teised pärlid meie kaunis luuleloomingulises kees, kuid Masinguta jääks selle kuma vist küll tuhmiks. Ent mida ei tea, seda ei oska ka ette kujutada. Seetõttu soovitaksin igaühel lugeda Uku Masingu luulet, mis polegi nagu luule selle klassikalises mõttes, vaid midagi veelgi enamat. Ka enda muusikalist loomingut ei kujutaks ma enam ette tema luuleta. Mu viimase aja muusika ongi sündinud vaid Uku Masingu luule ja mõttesügavuste tõmbetuultes ja selles, kuhu need mind triivinud on.
Ootan kontserdile kõiki, kes tahavad olla kohalolevad, pärast mäletada aga tunnet, mille kogu kooslus tekitas – paik ja õhustik, valgus ja heli, sõnum ja iseenda mõtterahu tunnetus. Mul on hea meel, et Tartu Jaani kirikus see kõik sündima saab,
Hääde – nagu Uku Masing alati eelistas seda sõna lausuda, tervitustega, ja kohtumiseni!"
Autorilaulufestival Mailaiul
Mailaul 2018 toimub 2.-5. mail Tartus. 15. korda aset leidev autorilaulufestival tutvustab publikule armastatud eesti autorite kõrval külalisi Austraaliast, Prantsusmaalt, Leedust, Rootsist ja Taanist.
Festivali avab Siiri Sisaski kontsert Tartu Jaani kirikus. Sündmusele lisavad erilisust valguskunstnik Maria Roosalu visuaalid, samuti asjaolu, et tegemist on esimese autorikontserdiga Jaani kiriku uuel Estonia 225 kontsertklaveril. Viimasel festivalipäeval võõrustab Jaani kirik Riho Sibula, Vladislav Koržetsi ja Ain Agana kontsert-luuleõhtut pealkirjaga „Laulud või nii“.
Erinevate kontserdipaikade kaasamisega rõhutab festival programmi mitmekülgsust. Salongiliku õhkkonna loovad kontserdid Tartu Erinevate Tubade klubis, kus 3. mai õhtul astuvad üles Stig Rästa, Allan Kasuk ja Juozas Martin (LT). Džässihõngulist muusikat loovad samas paigas 4. mail Helin-Mari Arder, Hedvig Hanson, Benjamin Aggerbæk (DK) ja MiaMee.
Hilisõhtustel kontsertidel seevastu esitletakse rock- ja elektroonilise muusika autoreid. Festivali avapäeval astub Athena Keskuses üles Marten Kuningas ja Miljardid. Kodumaiste staaride eel tõmbab publiku käima Austraalia-Rootsi-Prantsuse trio Perfect Blue Sky. Festivali lõpetavad Genialistide klubis Avoid Dave ning Anett Tamm ja Alfa Collective.
Peakorraldaja Juhani Jaegeri prioriteet on näidata autoreid võimalikult ehedalt. „Toome esile loomingu siiruse ja vahetuse, mis võib popmuusika produtseerimistuhinas teinekord kaotsi minna,” ütleb Jaeger, lisades, et muusikaturu tõmbetuules kannatab pahatihti loomingu omapära. Mailaulu laval esitab artist muusikat, mille ta on loonud enda jaoks ja enda järgi. „Omaloomingu esitamine teeb hapraks. See haprus on ilus,“ leiab Jaeger.
Laululoojate ja esitajate – singer-songwriter’ite – festivalid toimuvad igal aastal kõikjal maailmas. Lähiriikidest tuntuimad, keda seob ka koostöö Mailauluga, on autorilaulufestivalid Kopenhaagenis ja Visbys. Eesti autorilaulu pealinnaks võib sel kevadel taas pidada Tartut, sest juba 15. aastat järjest pakub Mailaul platvormi muusikutele, kes esitavad ise enda loomingut.
