Silmi paitavad raamatud
Kaunimate Eesti raamatute konkursil on ajalugu üle poole sajandi – see sai alguse juba 1956. aastal. Tänavust saaki analüüsides tõi žürii esimees Dan Mikkin ühe kujundusprintsiibina esile reeglite teadliku rikkumise. Kurb, kui tegija oskused taotlust välja ei kanna. Samas on seda nauditavam, kui kujundaja piiripealne mäng põhineb teadmisel, kuidas „tegelikult peab” tegema. Nauditava provokatsiooni näidetena toob Mikkin välja Indrek Sirkeli kujundet Kaido Ole albumi, Valter Jakovski käe alt tulnud Mihkel Kaevatsi luuleraamatu ja Piia Ruberi vormistatud Eesti köitemärkide kogu.
Teine läbiv – ja tegelikult juba mitu aastat jälgitav – trend on turvaline kujundus. Kriitiline hulk raamatuid on tänaseks viisakalt kujundatud, need on loetavad, korralikult komponeeritud ja kvaliteetselt köidetud. Mikkin usub, et käsitööoskus on enamjaolt saavutatud ning sellega paistavad tegijad ka rahulduvat. „Kuid just siia ongi koer maetud,” ütleb Mikkin. „Igavalt korralike raamatute rida on tohutult üksluine, eristuvaid raamatuid, kui mõned üksikud staarid välja arvata, on vähe. Sellega teevad kujundajad raamatute omavahelise konkureerimise keerulisemaks, ostjatel ei jää riiulil eriti midagi silma.”
Kolmanda suunana toob žürii esimees esile odavalt tehtud raamatu esiletõusu. Hästi kujundatud raamat võib täna olla ka pisike, õhuke, lihtsa trüki ja paberist kaantega. Näiteks sobib Tiit Jürna kujundatud Albert Trapeeži luuleköide „Armastades”.
25 kaunimat e-raamatut?
Mikkin ei usu, et digiraamat otseselt paberist eellast mõjutaks. „Kuigi eesmärk sama, on nende arhitektuur ja toimimispõhimõtted piisavalt erinevad,” leiab ta. „Pigem võib need mõjud apsakate hulka arvata. Kui paberraamatu küljendus mehaaniliselt ekraanile tõstetakse või vastupidi, on tulemus halvasti loetav ega kasuta meedia võimalusi ära.”
Paberraamatu kasutajaliides on ühetasandiline ning kujunduslikud viited elektroonikale mõjuksid kohatult. E-kujundus annab võimalusi lugemist põnevamaks ja hõlpsamaks teha – ning samas ka lootusetult untsu keerata. „On paras aeg hakata mõtlema e-raamatute kujundajate tunnustamise peale,” ütleb Mikkin. „Raamatukujundamine on väga kinnine ala ning ilma mõõduvõtmisteta pole tegijatel lootustki korraks püünele saada ja tunda, et nende tööd hinnatakse ka laiemalt.”
25 kauneimat raamatut
Sari „Südametarkuse klassika” (Pilgrim), kujundaja Angelika Schneider
Pentti Saarikoski, „Luuletused” (Tuum), kujundaja Asko Künnap
Albert Trapeež, „Armastades“ (EKS), kujundaja Tiit Jürna
Mart Kalm, „Rannalinn, seenrõdu ja viinakapp” (Eesti Arhitektuurimuuseum), kujundajad Aleksandr Zverev, Emil Urbel
„Kaido Ole 2007–2012” (Temnikova & Kasela), kujundaja Indrek Sirkel
Tiia Selli, „Rõõmus Miia” (Dolce Press), kujundaja Katrin Ehrlich
Kertu Saks, Aare Baumer, „Teistmoodi füüsikaraamat” (Ajakirjade Kirjastus), kujundaja Lea Tammik
Indrek Oper, „Eesti köitemärgised 1840–1940” (Rahvusraamatukogu), kujundaja Piia Ruber
F.R. Kreutzwald, Aino Voolmaa, „Kreutzwald Virumaa rahvarõivastest” (ERM), kujundaja Angelika Schneider
Maria Lee, „Stereomeetria” (Verb), kujundaja Gabriela Liivamägi
Maria Helen Känd, „Üle ääre” (Steamark), kujundaja Jaan Sarapuu
Ann Ideon, Gabriela Liivamägi, „Boheemlaste köök” (Menu), kujundaja Martin Rästa
Mihkel Kaevats, „Ungari kirsid ja teisi luuletusi” (Pegasus), kujundaja Valter Jakovski
Birk Rohelend, „Morbidaarium” (Roheline Kuu), kujundaja Elina Kasesalu
Andrus Rootsmäe, „Ärakäija saaga” (Elmatar), kujundaja Peeter Paasmäe
Kaupo Laan „Eesti Vabariigi mündid ja rahareformi medalid” (Kaupo Laan), kujundaja Angelika Schneider
Peeter Sauter, „Märkmeid vaeste kirjanike majast” (Kirjanik), kujundajad Katrin Valdre, Sven Saag
Jaak Juske, „Lood unustatud Tallinnast” (Pegasus), kujundaja Mart Kivisild
Erik G. Verg, „Vaimustuse tiivul” (Nornberg & Co), kujundaja Angelika Schneider
Peeter Sauter, „Wanradt-Koelli katekismus” (Kirjanik), kujundaja Margus Tamm
Aino Pervik, „Rändav kassiemme” (Tammerraamat), kujundaja Catherine Zarip
Venedikt Jerofejev, „Moskva–Petuški” (Tänapäev), kujundaja Andres Rõhu
Kätlin Kaldmaa, „Lugu keegi eikellegitütre isast” (Ajakirjade Kirjastus), kujundaja Mai Grepp
Tiia Mets, „Vahva Toomas” (Päike ja Pilv), kujundaja Piret Niinepuu-Kiik
Andrei Ivanov, „Hanumani teekond Lollandile” (Varrak), kujundaja Anne Pikkov
5 kauneimat lasteraamatut
Aapo Ilves, „Muinasjutud lastele ja suurtele” (Futu Print), kujundaja Regina Lukk-Toompere
Piret Raud, „Kolm soovi” (Tänapäev), kujundaja Villu Koskaru
Tiia Mets, „Vahva Toomas” (Päike ja Pilv), kujundaja Piret Niinepuu-Kiik
Daniil Harms, „Siil ja siisike” (Tänapäev), kujundaja Villu Koskaru
Andres Noormets, „Kõigil on maailmas kohta” (Ajakirjade Kirjastus), kujundaja Taavi Varm
lastekirjanduse Eripreemiad
Kristi Kangilaski „Päike läheb puhkusele” (Päike ja Pilv), kujundaja Kristi Kangilaski