SIRLI OJASTE: Ruth Vasselilt noorteromaan, mis meeldiks poistele

Raamat räägib 16-aastaste kaksikvendade seiklustest ning suhetest tüdrukutega.

Viimasel romaanivõistlusel äramärgitud teos “Vihma vari” on ostmist ja lugemist väärt. Ka (lapse)vanematele teevad selle žanrimääratluselt noorteromaani mõnusaks lugeda põnev, lausa kriminaalne süžee, siirad ja elulised emotsioonid ning ootamatu lahendus.

##Pärast Aidi Valliku “Kuidas elad, Anni” ei ole kodumaises noortekirjanduses midagi meeldejäävat ilmunud, mistõttu võiksid vanemad ja õpetajad seda teost (õpi)lastele soovitada küll. Pealegi on “Ann” rohkem tüdrukute teos, mistõttu “Vihma varju” kerge suunitlus poistele (poiss-peategelased, võitlusstseenid, kriminaalsed süžeeliinid) peaks teose eriti nõutavaks tegema. Aga et tegemist ei ole ainult “poistekaga”, tõendab asjaolu, et romaani on sisse põimitud ka ilus armastuslugu, mis ei muutu kordagi imalaks, vaid on särtsakas ja noortepärane nagu teos tervikuna.

Raamatu suurimaks plussiks ongi köitev lugu – olemuselt täiesti erinevate 16-aastaste kaksikvendade seiklused ja suhted tüdrukute, vanemate ning narkootikumidega – mis lõpeb tõelise “tulevärgiga” sõna otseses mõttes. Väga hästi pubekate eest varjatud, kuid siiski eksisteeriv õpetlik moment on raamatus täiesti olemas – narkootikumidega jamamine lõpeb halvasti.

Ses raamatus häirib vaid tegelaste nimevalik, esimeste lehekülgede lugemisel tekkis tunne, et tegemist ei ole ikkagi eesti autoriga. Morgan, Robin, Michaela (Mike), Andre jt on küll üsna rahvusvahelised nimed, mis pole Eestiski haruldased, kuid kui ainsat “päris” eesti nime Triinu kannab väike vaene agulitüdruk, siis tekib tunne, et nimed on valitud kunstlikult ning ka mõjuvad sääraselt.

Head illustratsioonid

Veel ka raamatu pealkirjast. Vihma vari, mitte vihmavari – kindlasti on autoril öelda sellise pealkirjavalikuga väga palju. Ja ütlebki, aga mitte teismelisele. Sihtgrupile ütlevad pealkirjast rohkem autori vahvad joonistused nii kaanel kui ka jutu sees.

Noor autor, lahe ja noortepärane kirjutusstiil ja -keel, kaasahaarav lugu, head illustratsioonid, tõepärased karakterid ning miljöö peaksid sellele raamatule küll edu tooma.