Kui teen ükskõik millist muusikat ja ükskõik millise projekti tarbeks, siis teen seda, nagu teeksin oma uut albumit. Muusika ise oli pigem ambientne ja rahulik, kahes loos sai juurde lisatud elemente elektroonilisest muusikast. 

Kui olin stsenaariumi läbi lugenud, tundsin, et „Skandinaavia vaikus” on teistmoodi film, kus, nagu pealkirigi viitab, on skandinaavialikult palju vaikimist. See peegeldub ka eesti inimestes, kelle vahel on igasugu suhetes vähe rääkimist ja päriselt kontaktis olemist. Palju ootame justkui teiselt inimeselt, aga ise vaikime, ei ütle asju välja. Enda peas mõeldakse ootused valmis ja nii sünnivad konfliktid, kui ei räägita. See oli ka miski, mida ma filmist nägin ja tundsin.