••Kuidas võtate kokku oma valimisplatvormi?

Eesti riigi selgrooks on keel ja kultuur. Kunstiakadeemia on kõige otsemalt seotud just neis valdkondades üles kerkiva vastutuse ja pakutavate vabadustega. Teiseks, eesti kultuur on maailmakultuuri osa. See tähendab, et juba tänasteks ja homseteks ülesanneteks on muuta kunstiakadeemia nii rahvusvahelisemaks kui ka rahvuslikumaks. Sellest peab tulema õppe, loome- ja teaduskeskus.

••Kas see on midagi sellist, mis teid teistest kandidaatidest eristab?

Ma arvan, et ses osas on meie platvormid päris sarnased.

••Siis tekib õigustatud küsimus, millist kasu tooks Eesti Kunstiakadeemiale ja Eesti Vabariigile teie valimine rektoriks.

Olen püüdnud oma elu järjestada nii, et mitte mõelda niivõrd kasust, kuivõrd sellest, mida mina suudaksin ära teha. Oma küllalt omapärasel eluteel olen tundnud palju kunstiakadeemia moraalset tuge. Nüüd on aeg ka midagi tagasi anda.

••Millised on siin teie prioriteedid?

Kunstiakadeemia ruumiprogramm, loome-, teadus- ja arendustegevus. Kunstiakadeemia terviku eest seismine. Olemasoleva õpikeskkonna parendamist ei saa küll õppimisest ülemaks seada, kuid see on siiski minu pakilisemaid prioriteete.

Tuleb mõelda kolmele võimalusele: uus õppehoone samas kohas Tartu maantee nurgal, uus hoone näiteks Patarei vangla ruumes või täiesti iseseisva ülikoolilinnaku rajamine keskusest veidi eemal.

Asukoht on ülitähtis, akadeemia peab olemas nähtav, terviklik arhitektuurne märk. See ei saa olla kuubist kaubanduskeskus. Asukoht – tihe võrgustik, kesklinna vahetu lähedus on oluline. Avalikkusele tuleb seda seletada ja samas – selle kõrval peab käima kogu aeg õppetöö. Meie tugevuseks on kunsti- ja kunstiteaduse ning restaureerimise ühine õpetamine ühes koolis. Seda tuleb hoida.

••Mida ma ei osanud küsida?

Mult on päritud, kuidas ma seostan oma poliitikas olemist võimaliku rektoriametiga. Ma hindan kõrgelt akadeemilist tava, mille kohaselt rektoriks valitu peatab oma poliitilise tegevuse.

Signe Kivi

Sündinud 24.02.1957 Tallinnas

Haridustee

••1975-1980 Eesti Kunstiakadeemia, tekstiilikunstnik

••1964-1975 Tallinna Pelgulinna Gümnaasium (end Tallinna 46. Keskkool)

Teenistuskäik

••2003 X riigikogu

••2003 IX riigikogu

••1999–2002 Eesti Vabariigi kultuuriminister

••1998 Eesti Kunstiakadeemia professor, tekstiiliosakonna juhataja

••1998–1999 Eesti Kunstnike Liidu president

••1997 Eesti Kunstiakadeemia tekstiiliosakonna professor

••1995 Eesti Kunstnike Liidu asepresident

••1988- Eesti Kunstiakadeemia õppejõud

••1985–1991 Ars, kunstnik

1980–1985 ettevõte Kodu kunstnik

Riiklikud autasud

••2004 autasustatud Eesti Vabariigi Valgetähe V klassi ordeniga

••2001 autasustatud Soome Lõvi Rüütelkonna Suurristi ordeniga

Juhan Maiste: rektorina oleks aednik, mitte puuraidur

••Kuidas võtate kokku oma valimisplatvormi?

Ühelt poolt akadeemilisus, teisalt loomingulisus. Iga ülikool on klooster, traditsiooni kandja. Kunstiakadeemia on aga eriline ülikool, ta tegeleb elava vaimuga. Me oleme alati elavas liikumises kloostrist lavale, sest kunst peab end eksponeerima.

••Kus me praegu sel teel oleme?

Me oleme oma ideaalidest samavõrra kaugel kui Eesti ja Euroopa. Pikk tee on minna ja küsimus on ideaalide saavutamise viisides. Kunstiakadeemia on sisemiselt väga tugev. Ta on särav kristallpalee, teisalt on ta puu, mille juured on sügaval ja lehed lähevad igal kevadel lehte. Esialgu ei ole põhjust rääkida puu mahasaagimisest ja kristallpalee ümberehitamisest. Valgust oleks aga rohkem vaja, et olemasolevad võimalused vallanduksid. Rektorina oleksin aednik, mitte puuraidur.

••Millist kasu tooks Eesti Kunstiakadeemiale ja Eesti Vabariigile just teie valimine rektoriks?

Olen töötanud paljudes maailma ülikoolides, tean, kuidas toimib haridusmaastik maailmas. Need kogemused tulevad kasuks. Oma akadeemilises ja ealises küpsemises olen jõudnud äratundmisele, et mul on nüüd midagi anda ja ma tahan seda anda.

••Millised oleksid teie prioriteedid koolijuhina?

Minu esimene ülesanne oleks õppekava täpne analüüs, esimesed töökuud kulutaksin tervikpildi saamisele. Ma ei taha öelda, et mul seda pole, kuid vaja on veel rohkem detailsust.

••Õppekava ootavad muutused?

Üleminek “kolm pluss kaks” süsteemile on nagunii sŠokk. Praegu on ta tekitanud peataolekut ja hirmu, mis võivad viia määratlematusse. Mis saab näiteks inimestest, kes lõpetavad kolme aastaga oma bakalaureuseõpingud? Saavad neist käsitöölised? Filosoofid? See on probleem, mis tuleb viia rahvusvahelisele foorumile.

••Uus õppehoone?

See on uue rektori ülesanne number kaks. See on eelseisev võitlus, mis peab saama positiivse lahenduse juba selle aasta suveks. Esialgu ei julge olemasolevatest variantidest midagi esile tõsta.

••Kas on midagi sellist, mida ma ei osanud küsida?

Rahu, ainult rahu, peseme näo puhtaks ja läheme edasi.

Juhan Maiste

Sündinud 10.08.1952

••Töökoht: Eesti Kunstiakadeemia, professor, restaureerimisteaduskonna dekaan

Haridus ja teaduskraadid

••1996 – Eesti Kunstiakadeemia, filosoofiadoktor kunstiteaduse alal

••1992 – 1995 Helsingi Ülikool, doktorant (prof Henrik Lilius)

••1986 Rahvusvaheline Restaureerimise Koolituse Keskus (ICCROM) Roomas, UNESCO stipendiaat

••1985 Kunstiuurimise Keskinstituut, Üleliiduline Kunstiteaduse Teadusliku Uurimise Instituut Moskvas, kunstiteaduste kandidaat

••1971–1976 Tartu Ülikool, ajaloo ja kunstiajaloo üliõpilane

Teenistuskäik

••2000 – Eesti Kunstiakadeemia restaureerimisteaduskond, dekaan, professor

••1996 – Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse instituut, professor

••1990–1996 Eesti Kunstiakadeemia, dotsent, lektor

Tähtsamad tunnustused

••2004 Eesti Kunstnike Liidu Kunstiteadlaste Ühingu preemia (koos K. Polli ja M. Raismaga)

••2002 Eesti Vabariigi presidendi IV klassi Valgetähe orden

••1996 Balti Assamblee teadusauhind

••1996 Kristjan Raua preemia

••1981 ja 1986 ajalehe Sirp aastapreemia