Sofi Oksanen Foto: Sven Arbet

Eesti juurtega soome kirjaniku Sofi Oksaneni uues raamatus „Koirapuisto” („Koerapark”) käsitletakse lisaks muudele teemadele põhjalikult ka Ukraina lähiajalugu, kõigepealt Nõukogude Liidu ja siis Venemaa ikkest vabanemise püüdlusi.

Põhjus, miks Oksanen tahtis kirjutada raamatu Ukrainast, leidub idanaabri juurest, vahendab Iltalehti.

„Et me mõistaksime tänapäeva Venemaa poliitikat, peame mõistma Ukraina ajalugu, sest praeguse Venemaa geopoliitika juured on Ukrainas,” ütleb Oksanen.

Oksanen viitab Jossif Stalinile, kes „tuli mõttele Ukraina rahvas surnuks näljutada”.

Oksanen rõhutab, et ka tänapäeva Venemaa jätkab Stalini näidatud teel. Seekord on relvaks vilja asemel gaas.

Mõned, näiteks USA endine välisminister Henry Kissinger on pakkunud, et Ukraina peaks suhetes Venemaaga võtma eeskuju Soome külma sõja aegsest erapooletuspoliitikast, mida on nimetatud soometumiseks ehk finlandiseerumiseks.

Oksanenile see mõte ei meeldi.

„Ukrainlased on ära teeninud, et neil oleks võimalus oma ajalugu austada, sest selle maa keel, kultuur ja ajalugu on olnud Nõukogude Liidu ajal nii allasurutud positsioonil, et endiselt tuleb võidelda näiteks sellega, kuidas golodomorist kirjutatakse või kuidas seda uuritakse, ja kui Ukraina läheks soometumise teele, juhtuks sama, mis nõukogude ajal, ehk vapustavat genotsiidi eitataks uuesti,” ütleb Oksanen.

Ka Soomes on viimasel ajal hakatud nõudma täpsemaid uurimusi selle kohta, mis juhtus tuhandete soomlastega Stalini repressioonide ajal Nõukogude Liidus. Nimelt suri soomlasi Stalini repressioonide käigus umbes sama palju kui Talvesõjas, aga seda ei ole kunagi laiemalt uuritud.

„Soomes ei ole peetud tähtsaks idanaabri põhjustatud genotsiidi üle kära teha – ei ole hoolitud isegi oma ohvritest,” ütleb Oksanen. „Võttes arvesse, kui palju meil ilmub raamatuid holokaustist – täiesti õigustatult – on soomlased siiski kannatanud rohkem Stalini haardes kui Saksa koonduslaagrites.”

Oksaneni sõnul on Soome teiste Põhjamaadega võrreldes palju selgrootum suurriikide nagu Venemaa ja Hiina suhtes ja selline tegevus võib olla „moraali müümine”.

„Oleks huvitav teada, mis konkreetset kasu sellest lömitamisest on, räägime alati kaubandussuhetest, aga kuidas see välja paistab. Kas me oleme tõesti valmis maksma selle hinna näiteks Hiina sõpruse eest ja kuidas me suudame kaitsta siin elavaid Soome kodanikke, kes on etniliselt hiinlased, uiguurid või venelased, kui meile tuleks palve need isikud välja anda?” küsib Oksanen.

Oma uues raamatus „Koirapuisto” räägib Oksanen ka KGB mõjutusmeetoditest. Peategelane märkab näiteks laual tassi, mida ei ole sinna jätnud.

Oksaneni sõnul ei ole tema kodus leitud KGB jäetud kohvitasse, aga kingajälg on olnud.

Oksaneni sõnul ei ole KGB jäetud kingajälg teda eriti mõjutanud muu hulgas seetõttu, et üks esimesi sõnu, mille Nõukogude Eestist lahkunud ema tütar lapsena selgeks õppis, oli KGB.

„Olen kasvanud teadlikkuses selle kohta, et impeerium ei jäta sealt lahkunud inimesi rahule, eriti kui nad esindavad poliitiliselt võib-olla probleemset etnilist gruppi, millisteks väliseestlasi Nõukogude Liidus peeti. See oli maailm, kuhu mina kasvasin, ja kuigi Nõukogude Liit on muutunud Venemaaks, on tal endiselt huvi riigi piiridest väljaspool elavate sihtmärgiks olevate isikute vastu,” ütleb Oksanen.

Mida tahaks Oksanen Ukrainas, Venemaal ja Soomes muuta?

„Ukrainast kõrvaldaksin korruptsiooni kõigist valdkondadest ja Venemaalt tuleks saada minema kõik oligarhid, misjärel tuleks nende varad õiglaselt ära jagada,” ütleb Oksanen.

Soomes tahaks Oksanen tugevdada demokraatia alust.

„Lisaksin tohutult rahaeraldusi haridusse ja teadusse, sest tänapäeva maailmas peetakse tunnet tähtsamaks kui mõistust, ja sel põhjusel peaksime me suurendama mõistusel põhineva mõtlemise toetamist,” leiab Oksanen.