Foto: Shutterstock

Turus elava 42-aastase emakeele- ja kirjandusõpetaja Tommi Kinnuneni mullu ilmunud „Nelja tee rist” on vägagi muljetavaldav debüütromaan. Teos jutustab nelja inimese pilgu kaudu ühe 20. sajandi Soome perekonna loo, pöörates pea peale rollid, mida ollakse tavapärases maaühiskonnas harjunud sugudele jagama. Alustuseks saavad üksteise järel sõna kolm eri sugupõlvede vägagi kanget naist. Pärast neid ka üks mees, armastav isa, kuldsete kätega puusepp, sõjakangelane – ja homoseksuaal. Kui Jan Kaus festivalil HeadRead esinenud Kinnunenilt uuris, kas polnud keeruline maailma naise pilgu läbi kujutada, avaldas too hämmastust, et keegi ei küsi kunagi naiskirjanikelt, kas pole keeruline kujutada maailma mehe pilgu läbi. Ja arvas, et tegelikult pole mehed-naised nii erinevad ühti.

Fotograafide perest pärit autor, kellele ühe allikana andsid inspiratsiooni vanad fotod, ise ütleb, et tema eesmärk oli lasta rääkida inimestel, kes tavaliselt sõna ei saa. Koloriitseim on Maria, väiksesse maakohta kolinud Helsingi ämmaemand. Tegelaskuju põhineb Kinnuneni enda vanavanaemast pajatatud lugudel: kuidas ta endale jalgratta ostis ja sellega 200 kilomeetri kaugusele koju väntas, olemata enne iseseisvalt ratta seljaski istunud, või kuidas ta oma paanitseva pere tähelepanu saamiseks kassi vastu majaseina surnuks lõi.

Avalehele
0 Kommentaari