Soome ooperis käib eestlaste kõrgema taseme „Puhastus”
Jüri Reinvere kirjutatud uue ooperi „Puhastus” teise esietenduse vaieldamatu kangelanna oli estoonlane Heli Veskus, kes kehastas ooperis suurepäraselt vana Aliide dramaatilist rolli.
Soome rahvusooperisse teisele esietendusele oli Veskuse ja Andres Kösteri koduteatrist Estoniast kohale sõitnud kolleege, kes etenduse lõpus esinejatele maruliselt plaksutasid. See ei olnud tühipaljas klaköörlus – lauljad olidki laval tublid ja täitsid omad rollid sisuga.
Valus ja vastuoluline Aliide
Veskuse vana Aliide tõusis eriti esile seetõttu, et tema oligi teoses kõige tähtsamaks peategelaseks kasvatatud. Sügavalt traagiline karakter, kelle maailmapilt ooperi meenutuste jooksul kokku kukub. Keeruline, vastuoluline ja valus ning nii seda Veskus ka meisterlikult väljendas, toeks Reinvere vokaalselt ja muusikaliselt nõudlik partituur, kus orkestril on loo jutustamiseks ilmselgelt käes tugevamad trumbid kui lauljatel. Moodne ekspressiivne helikeel nõuab esitajalt avatust ja teatud liiki meisterlikkust, mida lauljad ka imetlusväärsel moel ilmutasid.
Veskus esitas laval endast vanemat naist, olles seejuures vanainimeselikult veenev ja väljenduslik, laskumata hetkekski liialdustesse. Vana Aliide tegelaskuju oli laval terviklik ja mõjus, ning osa sellest tervikust oli õnnestunud ümberkehastumine.
Vana Aliide traagilise tegelaskuju terviklikkuse taustal torkab silma ooperi teiste tegelaste punktiirsus. Tundub, et Reinveret pole eriti huvitanud noore Aliide ja Ingeli dramaatiline armastuskolmnurk, kus õed kena mehe Hansu südame pärast võistlevad. Pigem saab see armastuse ja kiivuse lugu esitatud pantomiimi kui vokaali abil.
Armuvõitluse asemel kuulutab noore Aliide (Tove Åman) masendav mõistulaul ette vana Aliide traagikat. Ingeli (Eeva-Maria Kopp) rollimaterjal on ooperis vokaalselt nii napp, et siin midagi meeldejäävat luua on raskevõitu, kui mitte võimatu. Samal ajal suutis näiteks Marko Nykänen täiesti pisikeses NKVD ülekuulaja rollis luua meeldejääva karakteri.
Samuti on laval koori kasutatud pigem dekoratsiooni või statisti rollis. Sellest on kahju, sest kõik nende muusikalised hetked kõlavad värskelt ja kaasahaaravalt, aidates maalida muusikalisi pilte erinevatest hingeseisunditest.
Ooperi libreto libiseb loo sõjaeelsest perioodist ja armastusest nobedasti üle ja see määratleb teose üldise tonaalsuse – „Puhastuse” ooperivariandis ei ole helgel sõnumil eriti kohta. Muusika jääb justkui kinni Stalini aja masendusse ja alles vana Aliide finaali kõrged noodid toovad siin pöörde, pakkudes pealkirjas pakutud puhastust.
Kõnekad sümbolid
Esitatav lugu seostub Sofi Oksase romaaniga vabalt – nähtu tekitab kahtluse, et ainesega mittetuttavale vaatajale võib suur osa tegevusest mõistetamatuks jääda.
Küsimusele, kas pildirida illustreerib muusikat või muusika pildirida, pole ühest vastust, tegu on kokkupõimitud multimeediaga.
Vaatemängu kujundeid on eri sorti. On kõnekas sümbol, kui noor Aliide Hansu ta konkus lämmatab, toppides õhuaugud mõrsjalooriga kinni. On tantsulisi kujundeid NKVD keldris, kuhu Aliide, Ingel ja tolle tütar Linda ülekuulamisele veetakse. On ka realistlikke lahendusi, mis kohati suurt lugu liialt maandavad.
Reinvere ei ole võtnud oma libreto aluseks Soome rahvusteatris loodud „Puhastuse” teatriteksti, mille töökindlust on tõestanud mitu lavastust. Aga uus ooperi jaoks loodud teistsugune dramaatiline rida ei taha alati vedu võtta.
Paul Mägi juhatatud orkester on aktiivne osaleja lavaliste kujundite mõjukaks kasvatamises. Lavaaugust kostev moodne muusika on oma esituskvaliteedi poolest ekstraklass. „Puhastuse” lavatehnika, piltide transformeerumine ja üldine lavakultuur on vaimustavad. Panustatud on kõvasti ja tulemus ei ole jäänud tulemata. Aga kas algupärasest teosest ka kõik väärtused välja võetud said, seda näitab aeg.
Heli Veskuse ja Andres Kösteri kõrval on „Puhastuse” esinejate seas veel kolmaski eestlane – Koit Soasepp, bass, kes laulab noorukest Zarat kimbutavat pätti Lavrentit.
Soasepp laulis oma rolli esimese esietenduse koosseisus ja vastukajade järgi otsustades tuli ta oma suhteliselt väikese rolliga hästi toime. Ajalehe Helsingin Sanomat arvustuses märgitakse „uljaste vene pättide” paar tunnustavalt ära. „Puhastust” esitatakse sel kevadel Soome rahvusooperis kümnel korral. Solistid moodustavad seal erinevaid variante, kuid ikkagi ei ole etendust, kus kõiki kolme ooperis esinevat eesti soost lauljat näha saaks.
Soome rahvusooperi palgal oleval Koit Soasepal on teatris oodata huvitavat tööd. Augustis valmivas „Aidas” laulab ta Ramfist, oktoobris „Don Carloses” aga suurinkvisiitorit. Mõlemad on olulised rollid.
„Puhastus” („Puhdistus”)
ooper, soome ja eesti keeles, subtiitrid soome, rootsi ja inglise keeles
Helilooja: Jüri Reinvere
Dirigent: Paul Mägi
Lavastaja: Tiina Puumalainen
Piletid: 23–90 eurot
Esietendus 20. aprillil Soome rahvusooperis
