meediakonsultant Sel kolmapäeval esitles Sossi klubis Soome esindusbänd RinneRadio oma uut albumit “G “. Kui DJ plaadikeerutamisse sulandus esimene esoteeriline saksofonisoolo, tundus, et rütmid viivad katuse. Valgus varjutas muusikute piirjooned. Tapani Rinne lava keskel kõrgus määratusse. Tema mäng oli müstiline, lendu viiv, tundmatusse paiskav.

Oodati suurt vaatemängu

Kella seitsme ajal käis Sossis veel usin nuppude keeramine ja arvutijuhtmete kontrollimine. Esimest korda siinsete esinemiste jadas õnnestus RinneRadiol üles seada ka oma valguspark. Kella kaheksaks täitus saal pilgeni. Suure osa moodustasid ülikonnas härrasmehed ja õhtutualettides daamid. Vastukaaluks kogunesid keskpõrandale MegaZone’ist ja Zone 13-st tuttavaks saanud reiviloomad. Poole kümneks olid ammendunud klubi garderoobi võimalused ning ukse taha jäi kenake hulk nördinud RinneRadio fänne. Sellist tungi pole vana klubi seinad ammu näinud. Mõneti küsitavaks võib pidada RinneRadio ja Sossi klubi akadeemilise õhkkonna sobitamist. Siiski võib pidada seda õnnestunud katseks Jazziklubisse meelitada ka nooremat publikut.

Ma ei tea, kas RinneRadio vaimustas ka kohaletulnud soliidset keskealist kuulajaskonda, kes pisut hämmeldunud pilke vahetasid. Küllap mitte, sest pärast paari loo kuulamist suundusid nad eessaali vestlema ning õhku hingama. House-inimesed kõikusid ennastunustavalt rütmide keerises.

RinneRadio on muutunud järjest tantsitavamaks, nende muusika pisut kalgimaks, ent seda jõulisemaks. Lavalt paiskuvat helide ja valguse sünteesi võib nimetada tantsupõranda uueks dimensiooniks, oma dÏässilikkuses ja elitaarsuses teenäitajaks.

RinneRadio on oma kümne tegevusaasta jooksul olnud pidevas muutumises.

Bändi hingeks on jõuline ja värvikas jazzsaksofonist Tapani Rinne. Stiililiselt on RR-i raske määratleda, paralleele võib tõmmata Orbitaliga (ambient) või Hedningarnaga (folkjazz). Ise nimetavad nad oma muusikat naljaga pooleks trip-hopiks, millesse siin–seal segatud ambientlikke õrnheiastusi ja tehnoelemente.

Eksperimenteerivaid transs-rütme ja groove’i võib ohjeldamatult kuulda ka Eesti paremates klubides, ent teadaolevalt on RinneRadio ainus bänd, kes oma muusikat ka live’is esitab ning kasutab keerukate süntaksite vormimisel naturaalpille.

Vastne album “G” erineb eelnevatest laiema haardeulatuselt. Bändi koosseis on aastaga muutunud ühe klahvpillimängija võrra väiksemaks, muusikapilt aga seda nauditavamaks.

Ons RR kultusbänd?

RinneRadio on kuulajate/tantsijate südameid ja jalgu võitnud Euroopas, Ameerikas ja Lõuna-Aafrikas, tee eestlaste südamesse on ilmselt käänulisem.

RinneRadio kontsert oli kindlasti meie selle aasta klubimuusika tähtsündmus, album “G” aga muutub kord-korralt omasemaks, meditatiivsemaks.

Tallinna kontserdist ilmajäänuile teadmiseks, et veel kolmel korral sel sügisel esitletakse albumit Soomes.