Liina Siib, kes on kunstihariduselt graafik, on eesti uuemas kunstis üha enam silma paistev kunstnik hoopis teistes kunstiliikides, mida tõestab ka tema praegune näitus Tartus.

Eesti fotomaastik on lai ala ja eksisteerib endiselt omaette nähtusena, kujutava kunsti traditsioonilistesse valdustesse - kunstinäitustele jõuab fotoga siis, kui aparaadi haarab tõeline kunstnikukäsi.

Nüüd pole enam kuigivõrd oluline, kas maalitakse, joonistatakse, kraabitakse graafikaplaati või pildistatakse kaameraga. Määravaks saab kunstniku loominguline suhtumine, võime näha ning ka mõtestada elu ennast isikupäraselt, veenvalt, meisterlikult. Nagu uuendusmeelne kunst üldse, tegeleb meie elitaarne foto sageli teatud äärmustega, uurib kunstis aastakümneid tabuks olnud erootikat. Sajandilõpus on selle lihaliku maailma täheks kujunenud muidugi homoerootika.

Liina Siib on oma fotograafikas suunanud objektiivi sotsiaalsele ainele. Külalislahkeks osutus talle üks mahajäetud maja Liivalaia tänavas. Selle laastatud kaosesse olid endid sisse seadnud need, keda enamik meist eriti tunda ei taha - kodutud. Liina Siib pildistas siin oma erksa ning tundliku kunstnikupilguga vaateid interjööridest, kus ühiskonna põlatud liikmed leiavad ajutist peavarju. Huvitaval kombel pole selles kõiges ehmatamapanevat naturalismi ega eemaletõukavat võikust. Kunstnikusilm on selle troostitu maailma kaoseski tabanud elegantse jahedusega mingit erilaadset esteetikat.

Liina Siib valdab meisterlikult värvi. Näiliselt tundub ju see imelihtne pildistamisel tänapäevase fototehnikaga, oskab püüda valguse värelusi interjöörides. Kunstnik on fotod galeriiseintel asetanud hõbedastele metallplaatidele ning piltide kohale on ta loonud installatsiooni sealtsamast majast kogutud tapeedifragmentidest. Selles on kõrvuti elatud elu erinevad kihistused, unistused ja lootused, peatatud ajahetked. Neid meeleolusid süvendavad installatsioonis majaelanike nimekirja nimetu tahvel, samast prahi seest leitud fotoalbum, köiepuntrad. Näitusega "Külalislahkus" rikastab Liina Siib omalaadselt meie fotograafikat, uurides sotsiaalselt tundliku hoiakuga elu varjatumaid külgi.

MART LEPP