[Dino Buzzati. Tatarlaste kõrb. Tõlkinud Anne Kalling. 218 lk. Europeia & Avita, 1997.]

Itaalia tuntud kirjaniku ja ajakirjaniku Dino Buzzati romaani "Tatarlaste kõrb" läbiv teema on kohusetundliku inimese üksildumine ja võõrandumine üheülbalises maailmas.

Ajalooliselt tõetruu ja sümbolistlikult üldistav psühholoogiline proosateos annab ilmeka pildi kõrbe ja mäestiku puutemaal asuvast piirikindlusest ja selle ohvitseridest, kes trotsivad oma ilmetut saatust. Konkreetseist olustikumaalinguist täpsemini ja intensiivsemalt on Buzzati andnud tegelaste meeleolusid ja hingeseisundeid. Raamatut läbib rahutu ootus uue ja erakordse järele, mis purustaks argielu nüristava rutiini. Ohvitserid, nende hulgas ka peategelane Giovanni Drogo, ootavad aastast aastasse pikisilmi kannatlikult oma elu suurt võimalust - lahingut, sõda. Aga seda ei tule ega tule ning tuimalt veniv aeg kulutab noored inimesed.

Isamaa valvurite igavus

Aeglane, eelkõige vaimne mädanemine rõskes piirikindluses on troostitu, kuid kütab sees hõõguvat protesti ja kasvatab autunnet. Sest ohvitseri esmaseks kohuseks on teenida oma isamaad (Austria-Ungari keisririiki) ja rahvast, olla alati valmis nende väärtuste kaitseks.

Sadu ja tuhandeid kordi vaatavad ootuses ohvitserid kõrgelt kindlusemüürilt lageda kõrbe silmapiirile, kus neile mõnikord viirastub mingi liikumine, mis haruharva ka tõeks osutub. Siis haarab kindlust ärevus ja tegutsemise õhin. Kuid enamus päevi ja aastaid mööduvad üheülbalises vahtkonna, kasiino ja oma kambri vahet käimises.

Osa ohvitsere hellitab lootust ametialasest üleviimisest kusagile tsiviliseeritumasse paika. Hooti piinleb samalaadsete ja vastuoluliste tunnete küüsis ka Drogo, aga ajaga tuhmuvad tas mälestused kodulinnast ja sinna jäänud pruudist. Kui peategelase ema ja mõned juhuslikult meenutatavad daamid raamatust välja arvata, koosneb "Tatarlaste kõrbe" tegelaskond ainult meestest.

Südantpiitsutavad hetked

Buzzati romaanis tõuseb üheks abstraktseks tegelaseks aeg, mida ilmekalt sümboliseerib metronoomiliselt tõrde kukkuva veetilga võimenduv sulps. Leitnant Drogo kuulatab öiti hinge kinni pidades neid sulpse, mis on meeltpiitsutavad hetked läbi inimsüdame, millest teisele poole jääb igavik. Samas kulgeb see aeg iga päev kindluses sadade teenistusrituaalide kordusena ning päevadest kasvavad aastad.

Viimaks, kui reaalne vaenlaste vägi kantsile lähemale manööverdab, on vana ja haige peateglane Drogo sunnitud kindlusest lahkuma ning konutama silmitsi iseenese mineviku ja surmaga - üksi, kusagil võõras öömajas. Kuid ta: "... kohendab käega mundrikaelust, heidab veel kord pilgu aknast välja, viimase kiire pilgu oma tähtedele. Ja siis, ehkki keegi teda ei näe, naeratab ta pimeduses." See on romaani lõpulause (lk 218), mille järgi inimene peaks oma saatusega päri olema.

"Tatarlaste kõrbe" esimene tõlge ilmus eesti keeles 1991. aastal, Anne Kallingu sulest, pehmekaanelises köites kirjastusest Eesti Raamat. Nüüd tuli kirjastuste Europeia ja Avita ühistöös müüki juba teine - kõvakaaneline versioon, mis on sisuliselt Anne Kallingu varasema tõlke kordustrükk.

Buzzati lause on ajakirjanduslikult lühike ja selge, kuid sisuliselt laetud ja informatiivne, meeleolu ja pilti loov. Tõlkijale ei tohiks sellise süntaksi ümberpanemine erilisi raskusi valmistada, Kalling teab ka hästi tausta, ta on ettekannetega osa võtnud Dino Buzzati ühingu kongressidest.

Mitmekülgne looja

Dino Buzzati (1906-1972) oli oma kutsetöösse armunud, igasugustes zhanrides kirjutav ajakirjanik, kes töötas üle neljakümne aasta järjest kuni surmani Itaalia ühe lugupeetavama ajalehe, Milano "Corriere della Sera" toimetuses. 1940. aastal ilmus ta kuulus romaan "Tatarlaste kõrb", mille Albert Camus hiljem prantsuse keelde tõlkis. Buzzati ise vedas sümboolset võrdlust oma romaanis kujutatud piirikindluse ohvitseride ja lehetoimetuse ajakirjanike vahel. üldse ilmutas Buzzati, kes kandideeris ka Nobeli kirjandusauhinnale, viis romaani, kuus jutukogu, paar luulekogu, kirjutas näidendeid ja lühinäidendeid, illustreeris ise oma teoseid. Neid on tõlgitud rohekem kui 30 keelde.

1976. aastal tegi itaalia rezhissöör Valerio Zurlini "Tatarlaste kõrbe" järgi samanimelise mängufilmi (Il deserto dei tartari, Itaalia-Prantsuse-Saksa), milles mängisid mitmed kinotähed: Vittorio Gassman, Philippe Noiret, Jacques Perrin, Max von Sydow, Jean-Louis Trintignant. Peale "Tatarlaste kõrbe" on Buzzati loomingu järgi kinolinale jõudnud romaani "ühe armastuse lugu" ja jutustuste ekraniseeringud.

"Tatarlaste kõrb" pakub sugestiivset lugemist eelkõige meestele ja valvehingedele.

TARMO TEDER