„Täiendada saaks seda nii, et kudujal olekski ainult üks suga, mida vastavalt vajadusele tihedamaks ja hõredamaks keerata,” ütleb ta. „Ja mul on selle soaga veel mitu mõtet. Sellised nimed nagu suga-tollipulk ja röövik-suga annavad ehk aimu, kuidas suga saaks muuta selliselt, et piivahed muutuksid just nii, nagu mul on vaja.”

Leiutised võivad küll sündida üleöö, aga oma eellugu on neil alati. Selle leiutise eellugu algab aastal 2001. Just säärast aastaarvu kannavad esimesed joonised ja visandid. Järgnes inkubatsiooniperiood. Leiutaja suhtles mitme aasta jooksul oma ala inimestega maailma eri otsadest ja sai igalt poolt vastuseks, et sellisel viisil pole lõimetiheduse probleemi nende teada veel keegi suutnud lahendada. See andis edasiseks indu.

Kui leiutaja kutsus veebruaris oma näituse avamisele ka Anne-Mari Rannamäe, hakkas info leiutise kohta juba avalikuks muutuma. Just Rannamäe oli see, kes esitas Pajupuu Euroopa naisleiutajate auhinna kandidaadiks. Nüüd on Kadi Pajupuu leiutatud soal juba ingliskeelne nimigi olemas: AdRet ehk Adjustable Reed.

Meie ajal oleks kõik olulised leiutised justkui juba välja mõeldud. Kui ei ole mõeldud, siis polegi vaja, ütleks küünik. Sest kui palju inimesi ikka veel käsitööga tegeleb ja viitsib sealjuures mõelda, kuidas tööd lihtsamaks teha? Selle kõige jaoks on leiutatud masinad. Kuidas käsitöömaailma leiutised sünnivad?

„Leiutamine on ju enamasti vanade asjade uut moodi kombineerimine, uued seosed, mis tekivad, kui mõni asi käib närvidele,” seletab Pajupuu. „See on ju väljakutse, et mingit asja tehakse viisil, mis tundub ebamugav või kohmakas. Nii olen leiutanud lapsest peale. Kui ma järele mõtlen, siis viisil, et enne teen ära ja alles siis mõtlen, mida sellega saaks peale hakata. Minu lemmikpoed on need, kus on tööriistu ja konkse ja juppe, mida riiuli juures näppida ja uurida ja vaevavale probleemile lahendusvariante otsida.”

Ootamatult lihtne

Pajupuu nendib tagantjärele, et nüüd üllatab teda ennekõike see, kui lihtsaks osutus soaprobleemi lõpplahendus.

„Elu tõestas järjekordselt, et alati tasub kõigiga rääkida. Soa arendamises aitasid mind Anne Erlach patendiametist ja Ago Jääger Eltekist. Muidugi oli üllatus ka Eesti naisleiutajate organisatsiooni ja Anne-Mari Rannamäe soe ja toetav suhtumine. Aga ma tahan lisada, et mind ei üllatanud Tartu kõrgema kunstikooli tekstiilikatest kolleegide inspireeriv tugi ja edasi aitav kriitika.”

„Kui toode on juba küllalt valmis, tasub anda see kasutajatele,” soovitab Pajupuu. „Ei ole mõtet istuda oma mullis ja kujutleda, et suudan ise oma tööd täiustada lõpliku võiduni.”

Suga on Eestis registreeritud kasuliku mudelina.

Auhinnaga kaasneb võimalus sokutada oma pilt EL-i naisleiutajate organisatsiooni (EWIIN) „kuulsuste galeriisse”. Suurem väärtus on muidugi Helsingis leiutajate kohtumisel sõlmitud sidemetel.

Kes tahab imesuga näha tööhoos, mingu Tallinna Rotermanni kvartali Loovalale.