Suuremat muusikalist elamust Estonia "Sugar" ei jätnud, kummati üllatasid Estonia lauljad (ennekõike Väino Puura ja Alar Haak) selles mehed-mängivad-naisi jandis just näitlejatöö poolelt – suhteliselt heade ümberkehastujatena.

Esietenduse koosseisus olid laval seltskonnaveergude populaarsemad näod: Tõnu Kilgas (Joe/Josephine, filmis mängis Tony Curtis) ning külalistähed Sepo Seeman (Jerry/Dapne, filmis Jack Lemmon) ja Siiri Sisask Marilyn Monroe nimiosas. Üllatavalt pakkus aga "Sugari" teisel etendusel puhas estoonlaste koosseis hoopis peenemat ja südamlikumat mängu ning tervikuna ühtlasemat ansamblietendust.

Orkester üle lauljate

Muusikaliselt eeldaks aga muusikalilt muusikateatri laval kõvasti enamat. Just sellega peaks ju mäekõrguselt lööma naabermaja Draamateatri "Zorbast".

Tihti ei kostnud lauljad üle orkestri. Nii orkestrilt kui lauljatelt eeldaks "Sugaris" nagu rohkem dzhässilikku või svingi tunnetust. Tugevamad lauljad mõjuvad siin ikkagi ooperlikult. Jääb mulje, et Helgi Sallo (naisorkestri juht Sweet Sue) ja Voldemar Kuslapi (Miljonär) muusikalihäältele pole Estonias ikka veel uusi kõrvale panna.

Eesti muusikali esitäht Kilgas laulis "Sugari" esietendusel veel kohati ebakindalt. Ja kummaline küll, külalistäht Sisask ei jää-nudki lauljana eriti meelde. Nii et selles koosseisus mängis nii laulu- kui liikumisnumbritega end peategelaseks draamanäitleja Sepo Seeman. Tema Daphne i jämekoomiline plastika teenis publikult ainsad vaheaplausid.

Hea lavakujundus

Sisask võiks rohkem mängida lihtsalt oma loomulikule sarmile. Praegu pingutab ta

"ajudeta naist" mängides kõvasti üle, mõjudes kohati kui püüdlik niff-niff lasteteatrist.

Tiiu Laur teise koosseisu Sugarina mõjus oma loomulikkuses märksa veenvamalt. Kui Seemani paksudes värvides naerukohtadele rõhuv mäng ei lasknud hetkestki unustada, et laval on mees, kes mängib naist, siis Puura peenemas rollis taandus see kõrvaliseks ning oli lähemal Jack Lemmoni suurte plaanide usutavusele. Puural õnnestus sellesse janti tuua isegi teine plaan – Daphne i olukorra skisofreenilisest alandatuse ja ülendatuse segust. Alar Haagiga mängivad nad head semude paari. Haak on naist mängides parem kui Sugarile miljonärist elumeest etendades, milleks Kilgase ampluaa kahtlemata enam sobib.

Kuninga hea maitsega tehtud lavastus ei naeruväärista ka miljonärist vanameest. Veidra, parajalt koomilise, aga heasüdamliku vanahärra osas üllatasid nii Voldemar Kuslap kui ka Teo Maiste.

Kuninga vaimukate detailidega lavastust toetab Liina Keevalliku väga hea lavakujundus. See lubab filmilikult kiiret tegevuspaikade vahetust.

Saul kiidab lavastust

Dirigent Peeter Saul: Jäin rahule. Endise teatridirigendina tundsin ära, et seda lavastust on hoolikalt ette valmistatud. Mitte eriti rikkalikust, jantlikust materjalist on Neeme Kuningas kokku pannud vaatemängu. Esimeses vaatuses oli see küll lahjem, aga lõpu poole tihenes.

Estonia orkester tervikuna on Paul Mägi käe all viimastel aastate jooksul suuresti arenenud. "Sugaris" on tegu originaalorkestratsiooni ja -koosseisuga, bigbändi ja keelpillirühma kokkupanekuga. Kolm trompetit, kaks trombooni, saksofonid. Sel kohal, kus mina istusin, keelpille peaaegu ei kuulnudki.

Estonia Brass Priit Aimla juhatusel häälestub hästi ja võib mängida ka vaikselt ja ilusti. "Sugari" dirigendid peavad rohkem tähelepanu pöörama sellele, kui kõvasti nad lasevad bigbändil mängida, sest Estonia lava akustika on üsna kehv.