Selles lindistab Tanel Saar Samuel Becketti „Krappi viimase lindi” salvestatud osa, mille kuulamine taaslavastatakse 30 aasta pärast, kui Saar ise on juba vana Krappi eas. Avalikud etenduse vormis lindistused toimuvad septembris veel kaheksal korral rahvusraamatukogu uues tornisaalis.

Tartu:

Vanemuine ja Tartu Uus Teater

  • Täna, 11. septembril esietendub samuti festivali raames Sadamateatris Vanemuise uuslavastus „Quevedo” – Jaan Unduski seni ainuke lavastamata näidend. Margus Kasterpalu lavastus räägib hispaania aadlikust luuletajast Francisco de Quevedo y Villegasest, kelle satiirilised luuletused peaministri vihale ajavad ja luuletaja vangikongi saadavad.

  • 12. septembril näeb lõpuks ka Tartus (esimene esietendus oli Tallinnas Draamateatris) Rein Paku „naistekat” „Kaos”, mis paotab ust tänapäeva naise maailma.

  • Juba 3. septembrist mängitakse Vanemuise suures majas Peeter Raudsepa lavastust „Gorgo kingitus”. Selles Peter Schafferi näidendis uuritakse geniaalsuse eri külgi, kui noormees otsustab kirjutada raamatu oma äsja surnud kirjanikust isast, keda ta eluajal ei tundnud.

  • 18. septembril tuleb Vanemuise väikese maja lavale Sofi Oksaneni kuulus „Puhastus”, kus postsotsialistliku Eesti rannaküla murranguliste ühiskondlike sündmuste foonil kerkivad olulised küsimused (sund)vali­kutest ja nende tagamaadest. Oma saatusest kõrgemal seisvaid naisi mängivad Marje Metsur ja Liisa Pulk.

  • 25. septembril esietendub Vanemuises esimeseks klassikaliseks täispikaks operetiks peetav „Orpheus põrgus”, mis on 1858. aastast pärit parodeeriv, satiiriline ja ka ühiskondlikult terav teos Orpheusest, kelle naine Eurydike viiakse põrgusse.

  • 30. oktoobril jõuab Vanemuise lavale tantsutükk „Mowg­li”, kus segunevad džunglimuinasjutt, Tauno Aintsi omapärane muusika ning Mare Tomminga ja Jenny Mac Namara koreograafia.

  • 3. novembril esietendub Sadamateatris Conor McPhersoni esiknäidend „Rumm ja viin”, mis on ühe noore mehe monoloog naistest, lastest, alkoholist ja valikutest. Laval saavad kokku aastatepikkune kassi­ahastus, Ott Sepp, Rumm ja Viin ning elu ise.

  • 20. novembril tuleb Vanemuise lavale kuulsal neli Oscarit võitnud filmil „Vihmamees” põhinev teatritükk, mille lavastajaks on Georg Malvius. Riho Kütsariga eesotsas räägitakse lugu enesekeskse ärimehe ja tema autistist venna teineteise leidmisest pärast isa surma.

  • Nädal aega hiljem esietendub teine Vanemuise suurlavastus, muusikal „Helisev muusika”. Samuti eelkõige tänu filmile tuntud muusikali lavastab Ain Mäeots. Karmi üksikisasse armuva lapsehoidja Maria rollis säravad vaheldumisi Hanna-Liina Võsa ja Birgit Õigemeel, kapten von Trappi mängivad Jüri Lumiste ja Raivo E. Tamm.

  • Tartu Uues Teatris esietendub 30. septembril vanal Jannseni näidendil põhinev noore Juss Haasma lavastatud „Pärmi-Jaagu unenägu”, millest selgub, et kõige kohutavam ongi saada kõik, mida soovid.

Tallinn

Suurteatrid

  • Eesti Draamateater tähistab tänavu kaht juubelit. Septembris saab 100-aastaseks nüüdseks vanim Eesti teatrimaja, kus Draamateater praegugi tegutseb. Sel puhul on 18. septembril avatud uste päev ja kella 12–15 stardib iga veerandtunni järel 11-liikmeline ekskursantide grupp ühe Draamateatri näitleja juhtimisel tasuta ringkäigule teatri lavatagusesse maailma. Tutvustatakse raamatut ja avatakse näitus ning kell 21.45 saab näha Taavi Varmi ja Taavet Janseni videokunstiteost, mis katab kogu Draamateatri fassaadi.

  • 11. oktoobril möödub aga 90 aastat Eesti esimese teatrikooli, Paul Sepa erastuudio tegevuse algusest. Stuudio esimese lennu lõpetajad lõid 1924. aastal Draamastuudio teatri, mis hiljem saigi nimeks Eesti Draamateater. Teatri juubelit tähistatakse 16. oktoobril galaetendusega, mille käigus rullub kogu 90-aastane teatri ajalugu Priit Pedajase lavastuses lahti suurte rollide ja oluliste lavastuste läbipõimitud jadas. Galaetenduse lõpetab teatri muusikajuhi ja helilooja Ardo Ran Varrese kirjutatud kantaadi esmaettekanne kogu teatritrupi esituses.

  • Enne seda, 10. oktoobril aga tuleb lavale Andrus Kiviräha näidend „Neegri vabastamine kõrgel kunstilisel tasemel”, mis on temapoolne kujutlus mõningatest Tom Sawyeri lugude episoodidest. Lavastaja Hendrik Toompere noorem on lubanud lavastusse nii suurel hulgal poliitilist ebakorrektsust, et asi muutub juba meelelahutuslikuks.

  • 28. novembril, mõni päev enne Voldemar Panso õiget 90. sünniaastapäeva, esietendub Draamateatris Merle Karusoo ja noore dramaturgi Paavo Piigi koostöös sündiv lavastus „Panso”, mis keskendub Pansole õpetaja ja teatrikooli alusepanijana.

  • 7. novembril tuleb aga Rein Oja ja Ain Lutsepa eestvõttel Maalisaalis lavale kaheosaline Becketti-õhtu, kus lisaks Lutsepa „Krappi viimasele lindile” jõuab lavale ka seni eesti keelde tõlkimata Becketti näidend „Sammumisi”, kus mängivad Kaie Mihkelson ja lavataguse häälena Ester Pajusoo.

  • Tallinna Linnateatri hooaja esimene esietendus toimub 18. septembril, kui Uku Uusberg külalisena lavastab väikeses saalis teatrile juba tuttava Jean-Luc Lagarce’i „Üsna maailma lõpus”, mis räägib keskikka jõudvast Louis’st, kes naaseb oma võõrdunud pere juurde, et neile midagi tähtsat teada anda.

  • 6. oktoobril saab Linnateatris avapaugu uus ettevõtmine „Kümme teatristarti”, millega antakse noortele lavastajatele võimalus tuua lavale oma esimene töö professionaalses teatris. Esimesena lavastab Diana Leesalu Kaarel B. Väljamäe tekstidel põhineva loo „Suur mees juba” poisist, kes seisab silmitsi oma senise elu suurima otsusega.

  • Kuu aega hiljem teeb Linnateatris lavastajadebüüdi Kristjan Üksküla, kes toob lavale Max Frischi tüki „Härra Bidermann ja tulesüütajad” – omal ajal natsismi ja kommunismi kritiseerinud ning kurjuse jõudu demonstreerinud näidendi, mis räägib tulesüütajatest, kes põletavad osavalt rikaste inimeste maju.

  • 24. novembril jõuab kontserdimajade lavadele Linnateatri näitlejate uus laulukava „Tallinna Linnateater laulab”, kus esitatakse Olav Ehala, Valter Ojakääru ja Uno Naissoo laule.

  • Vene Teater avab hooaja 17. septembril Eduard Tomani juubeliõhtuga. 19. septembril aga esietendub vene klassika – Tšehhovi „Kajakas”. Lavastaja Artjom Nassõbulin Moskvast, kes usub, et „Kajakas” on tänapäeval meie kaasaegsetele enneolematult lähedane. „Kajakas” on Vene Teatri teine lavastus, mis on sündinud projekti „ Tühi ruum” raames ja mille tuum pole esile toodud etenduse väliste atribuutide abil, vaid kolme osalise – lavastaja, näitlejate ja vaataja – vastastikuse koosmõju tulemusel.

  • 6. novembril esietendub Vene Teatris E.-E. Schmitti komöödia „Frédérick ehk Kuritöö bulvar”. Tükk avab meile mõistatusliku teatrimaailma saladused, mille keskmes on suur prantsuse näitleja Frederick Lemaitre. Lavastajaks on Sergei Morozov Venemaalt.

  • Mõnisada meetrit eemal asuvas Estonia teatris osutatakse sel hooajal palju tähelepanu noortele. Enne veel, 16. septembril esietendub Estonias Mart Sanderi lavastatuna Imre Kálmáni populaarne operett „Silva”. 1. ja 2. oktoobri ooperigalal esitletakse andekate eesti lauljate nooremat põlvkonda. 28. novembril jõuab Estonia lavale suvel Saaremaal esmaettekandes esitatud Olav Ehala, Leelo Tungla ja Garmen Tabori muusikaline lastelavastus „Käsikivi kosmosest” tulnukatüdruk Sirist, kes satub Maa laste mänguväljakule. Detsembri alguses tuuakse taas lavale laste seas populaarne Pjotr Tšaikovski ballett „Pähklipureja”. Täiskasvanutele aga esietendub 29. oktoobril Puccini värvikate tegelastega ooper „Boheem” Iisraeli lavastaja Ran Arthur Brauni lavastatuna. Eesotsas Annely Peeboga kantakse 11. novembril kontsertettekandena ette Vincenzo Bellini ooper „I Capuleti e i Montecchi”.

  • Päris lastele mõeldud teatris, Nuku- ja Noorsooteatris esietendus 5. septembril Vahur Kelleri lavastatud Astrid Lindgreni põnevik „Kalle Blomkvist ja Rasmus”, kus meisterdetektiiv ja Valged Roosid peavad võitlema läbistamatu kergmetalli leiutanud professori ja tema väikese poja röövlitega. „Kalle Blomkvisti ja Rasmust” mängitakse veel novembriski. 21. novembril aga jätkub Köismäe tornis „Tornilugude” sari, kus näitleja Tarmo Männard jutustab Virko Annuse juhendamisel oma lemmikjutte tšehhi kirjanikult Miloš Macourekilt. Seekord saab kuulata ja vaadata kolme talvelugu: „Hamster, kes sõi ära jõuluvana”, „Lumememmed ja elu ime” ning „Väike külmapoiss, kes maalis värvidega”.

Tallinna väiketeatrid

  • Juba mainitud VAT-teatri uues Tornisaalis esietendub 8. oktoobril Margo Tederi lavastatud „Hikikomori” mehest, kes on protestiks elamiskõlbmatu maailma vastu juba kaheksa aastat elanud ainult oma toas. Näeme, mis juhtub siis, kui ta tahab sealt lõpuks välja tulla.

  • 5. novembril jõuab VAT-is lavale Aare Toikka lavastatud tänapäeva soome näitekirjaniku Laura Ruohoneni „Üksine”. Tugevate karakteritega lugu vaatleb kaht surmasuhu sattunud tsiviliseeritud naist (Anu Lamp ja Katariina Lauk) ja üht verinoort meremeest (Ago Soots) üksikul Läänemere saarel.

  • Von Krahli teatris saab 13. novembril üsna küpseks TÜ Viljandi kultuuriakadeemia lavakunstide osakonna teatrikunsti 8. lend ehk von Krahli kursus. Nad võtavad Juhan Ulfsaki lavastajakepi all ette Lars von Trieri „Idioodid”, kus rühm inimesi tuleb kokku, et eksperimendi korras leida „eneses peituv väike idioot”, hüljates ahistavad sotsiaalsed konventsioonid ning üritades alluda vaid instinktidele ja saavutada vabastav idiotismi-nirvaana.

  • Peale selle tulevad sügisel uue kontsertetendusega välja „PostUganda” staarid Maike Lond ja Riina Maidre. Nende uus lavastus keskendub Rosalind Mexico tegelaskujule ja küsib: mis on see, mis inimesi koos hoiab, õnnetunnet tekitab ja lohutust pakub? Mart Koldits kavandab aga novembri lõpuks trance-luuleõhtut, kus seguneks lüürika, videokunst ja intensiivne trance’i rütm.

  • Teatri NO99 esimene uuslavastus esietendub 23. oktoobril, kui Lauri Lagle Draamateatrist toob seal lavale psühhedeelse loo, milles on rohkesti muusikat ja NO99 näitlejaid.

  • 5. novembril esietendub Kanuti gildi saalis Tamur Tohveri eestvõtmisel PolygonTeatri „Lahkumised / Rasstavanija”. Kakskeelne lugu lavastatakse kakskeelse trupiga ja uurib lahkumiste, käegalöömiste ja teineteisemõistmise raskuste põhjusi. Lavastust mängitakse novembrikuus ka Narvas.