Sulnis sotsiaalsürr Soomest, feministlike viidetega
Joonistused on täis väikseid inside-nalju, millest äratuntavam on hommaa Soome tuntuimale performance’i kunstnikule Roi Vaarale. Tema populaarses etenduses ei suutnud kikilipsustatud kunstnikuhärra kuidagi valida elu ja kunsti vahel. Vastassuundadesse osutava teeviida “Art“ ja “Life“ juurest kõndis ta vaheldumisi sinna ja tänna, kuid naasis ebaledes alati lähtekohta ja lõpuks jäigi sinna hängima.
Brander ise kannab oma töödes välja feministliku hoiaku. Lapselikult rabeda käe ja kirevate värvidega viskab ta paberile mingeid rämedaid müüte mustavatest avaustest ja mitmejäsemelistest mardikatest, lisab nende tegevusele selgitavaid kirjalikke märkusi ja suuniseid.
Näituse magusaimad palad asuvad aga Linnagalerii tagatoas, mille otsaseinal näeb liikuvaid pilte. Siin kohtame hulgi nn pehmeid väärtusi, mida on seostatud nn õrnema poolega. Rõõmsate nägudega õhupallid, pühademunast kooruvad tšikid ja šokolaadisüdamed võidavad vaatajate südameid, kuid teevad seda taas mahedal sürreaalsel moel.
Rasside sulatuskatel
Enim läks südamesse etüüd pannil kõrbevast südametepaarist. Pruunist ja valgest šokolaadist südamekesed tõstsid kõhualuse kuumenedes valjuhääldites valjuhäälset kisa, kuid see ei päästnud neid hukust rasside sulatuskatlas. Eebenipuu ja elevandiluu ei ühinenudki harmoonias, mida tõotas Stevie Wonder, vaid hoopis agoonias.