Supilinna salaseltsi liikmetel tuleb lahendus leida 48 tunniga. Foto: Liisi Anvelt

Lastefilm tähendab üha rohkem midagi väga värvilist ning üle võlli toretsevat ja veidrat. Aga see ei ole muidugi üllatav maailmas, kus pere noorimale on vägevaim sünnipäevakink erksat värvi ja valju häält tegev plastmass.

„Supilinna salaseltsi” vaatama hakates on tunne, justkui haaraks riiulist ühe sarja „Seiklusjutte maalt ja merelt” raamatu. Selle 1950-ndatel ilmunud trükise kergelt kopitanud lõhn ja soe vanaema õmmeldud lapitekk tekitavad samasuguse idüllilise tunde nagu suvises Tartus filmitud fantaasiarikka loo lahtirullumine.

Avalehele
0 Kommentaari
Loe veel: