Tiiu Talvistu pidamas ettekannet Elmar Kitse näituse konverentsil Kivisilla Pildigaleriis 11. mail 1994. Erakogu

Tiiu Talvistu esindas põlvkonda, mis väärtustas püsivust ja süvenemist. Tema pühendumine oma erialale, milles ta omas väga laialdasi teadmisi, ning samuti Tartu Kunstimuuseumile, kus ta töötas 42 aastat, on imetlust ja austust vääriv. Ta ei öelnud kunagi, et las läheb, kuidas läheb, vaid andis endast alati maksimumi, olles mõnikord oma kompromissituses, näiteks muuseumi maine ja käekäigu eest võideldes, lausa enesehävituslik.

Tiiu Talvistu sündis 2. veebruaril 1955. aastal Tartus. Ta lõpetas 1973. aastal Miina Härma nimelise 2. Keskkooli ja 1979. aastal Tartu Riikliku Ülikooli ajalooteaduskonna. Huvi ajaloo vastu õhutas ehk perekondlik traditsioon, mille loojaks oli ajaloolasest vanaisa Peeter Tarvel. Juba 1974. aastal asus ta tööle Tartu Kunstimuuseumis, täites järgemööda laborandi, teadusliku töötaja, peavarahoidja, teadusdirektori ja kogude kuraatori ametiposte.

Tema uurimisteemade ring on olnud laialdane, hõlmates nii varasemat kui ka uuemat kunsti. Suuremateks teemadeks on olnud Ants Laikmaa ja tema ateljeekool, Kõrgem kunstikool Pallas, eesti sõjaaegne kunst, 1970ndate aastate kunst, eesti pagulaskunst jne. Autoritest on Tiiu Talvistut enam köitnud Elmar Kits, Karin Luts, Johannes Saal, Paul Burman, Ülo Sooster, Valve Janov, Endel Kõks, Malle Leis, jt. Suve lõpul valmib viimane tema alustatud ettevõtmine: Ado Vabbe ülevaatenäitus Kumus ja sellega kaasnev monograafia.

Ajaloolasele kohaselt kaasnes iga käsitletud teemaga põhjalik arhiivimaterjalide läbitöötamine ja rikkaliku andmepanga koostamine – tulevaste uurijate tarbeks, nagu ta tavatses öelda. Lõpptulemusena sündisid sisukad näitused ja kataloogid. Viimastes on lisaks artiklitele tema teeneks olnud ka asjatundlik teiste autorite kirjutiste toimetamine. Kursisolek kõige uuema kunstiga võimaldas tal teha kunstimuuseumi ostukomisjonis professionaalseid ettepanekuid kogude täiendamise osas. Laia maailma kunstieluga sina peal olemiseks tegi ta arvukalt välisreise, kus tutvus kultuuriloolise pärandi ja rahvusvaheliste kunstinäitustega. Tema süda kuulus jäädavalt Veneetsiale.

Kuid muuseumi töö ei ole ainult töö arhiivides, kontoris laua taga, või kogudes. Karismaatilisus, tarkus ja hea suhtlemisoskus tegid tast suurepärase ja oodatud esineja arvukatel giidituuridel, aruteludel ja ettekannetepäevadel. Lisaks on ta olnud hinnatud ekspert erinevates komisjonides ja žüriides ning pikka aega kunstiajaloo õppejõud Tartu Ülikoolis. Ja muidugi teati teda kui Tartu parimat kunstiekspertiisi teostajat, head inimeste ärakuulajat ja nõuandjat. Kunstipisikuga nakatas Tiiu ka oma lähedasi.

Tiiu Talvistu teeneid on hinnatud 2005. aastal Kristjan Raua ja Kunstiteadlaste Ühingu preemiaga, 2010. aastal Kultuurkapitali ja Tartu aasta kultuurisündmuse preemiaga, 2014. aastal Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu aastapreemiaga, 2016. aastal Kultuurkapitali aastapreemiaga, 2018. aastal Tartu Tähe kavaleri aunimetusega.

Täname Sind südamest tehtud töö ja alatise toetuse eest.

Tiiu Talvistu auks toimub mälestusüritus 29. veebruaril kell 16.00 Tartu Ülikooli Ajaloomuuseumi valges saalis. Lilli palume mitte tuua, kuid soovikorral võib teha annetuse vähiravifondile „Kingitud elu”.

Tartu Kunstimuuseum

Tartu Kunstnike Liit

Eesti Kunstimuuseum

Eesti Kunstnike Liit

Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing

Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus

Eesti Kultuuriministeerium