Suur EV100 "Sajandi loo" vestlusring: millised on eestlaste ajaloomälu pained?
Meenutuseks: teatrisarjas „Sajandi lugu” tehti 13 lavastust. Esmalt loositi teatrid paaridesse ja igale paarile omakorda loositi kümnend ajavahemikust 1910. aastast tulevikuni. Eeldus oli, et kõiki lavastusi mängitakse ka Tartus Draama festivalil.
Vestlusringis osalesid ajaloolane Linda Kaljundi, etnoloog Kirsti Jõesalu, teatrikriitik Jaak Allik, Ugala teatrijuht Kristiina Alliksaar ja EV100 suurprojektide juht Margus Kasterpalu, taustateadmisi jagas festivali poolelt dramaturg Anne-Ly Sova.
Margus Kasterpalu, mis oli EV100 teatriprojekti „Sajandi lugu” algne eesmärk? Oli teil projekti kohta ka oletusi? Ootasite te korraldusmeeskonnaga näiteks huvitavat ajaloo taasmõtestamist, kõrget kunstilist taset?
Margus Kasterpalu: Praeguseks juba mitu aastat tagasi kutsus tollane kultuuriminister Rein Lang teatrite loomingulised juhid ühte rannakõrtsi kokku ja palus neil esitada ideid. Seal käidi välja ka sajandi kümnenditeks jagamise mõte, ehkki mitte päris samas vormis, nagu lõpuks toimus. Mõtet arutati etendusasutuste liiduga ja sealt koorus juba lõplik idee. Kuna EV100 toimkond otsustas, et riigikantselei ega keegi teine ei ütle, mida teatrid täpselt tegema peavad, siis ei seadnud me mingeid ootusi. Andsime teatritele võimaluse, millel oli küljes hinnalipik: 40 000 eurot.
Jaak Allik: Kas see ei tekitanud probleemi, et kokku loositi teatrid, millest ühel on enam-vähem statsionaarne trupp, aga teisel ei ole mingit truppi? Ma pean silmas Vaba Lava, R.A.A.A.M-i, Kanuti Gildi SAALi, kes ei saa olla võrdväärsed partnerid. Kas seda mõtet ei tekkinud, et võtta ainult teatrid, millel on olemas kunstiline potentsiaal?
Kristiina Alliksaar: Etendusasutuste liit koordineeris seda ja leidis pooled. Aga milles sa probleemi näed? Kahe inimese peas võib olla suurem loominguline potentsiaal kui sajal inimesel kokku.
J. A.: Milles sa näed Vaba Lava loomingulist potentsiaali?
