Suur püramiid Bosnias? Uskumatu
Euroopa on seniste teadmiste valguses küll päris uskumatu koht, kust võiks leida gigantse ja igivana püramiidi või isegi mitu sellist. Kui aga uskuda asjaosalisi, kuulamata enam kui kriitilisi teadlasi ja mitte oodata väljakaevamise tulemusi, siis jah – Bosniast on leitud Euroopa esimene püramiid.
Varem Texases tegutsenud ärimees, sobilikult Bosniast pärit Semir (Sam) Osmanagic usub püramiidide leidmist Visoko piirkonnast ja on juba Bosnia arheoloogide meelehärmiks ning kohalike poliitikute ja rahva entusiastlikul toel asunud seal ka väljakaevamisi teostama. Vabatahtlike abilistega loodetakse sügiseks maapõuest kätte saada ja päevavalgele tuua piisavalt tõestusmaterjali sellest, et silmagagi vaadates püramiidikujuline mägi peidab pinna all tohutut inimtööd enam kui 10 000 aasta tagusest ajast.
Turistihordid tulekul
Leid on juba nüüd turismimagnetiks pööratud. Vähemalt valmistub kohalik tarmukas rahvas agaralt turistihordide tulekuks. Kui varem ei olevat paljud bosnialased ise ka teadnud, kus see Visoko üldse asub (kuskil Sarajevo kandis), siis nüüd teavad kõik kohta Bosnia pealinnast mõnekümne kilomeetri kaugusel, kus asub Euroopa ainus püramiid.
Visoko räämas hotellil on uus nimi, mõistagi ei midagi tagasihoidlikumat kui Päikesepüramiid. Nii nimetas Osmanagic selle kõige suurema püramiidja mäekese. Hotelli vastas kõrtsis saab keha kinnitada “püramiidipitsaga”, mida loomulikult serveeritakse kolmnurgakujulistel puutaldrikutel. Turul aga müüakse kohalikku kanget napsi püramiidikujulistes pudelites, turistide jaoks on valmis tehtud püramiidipildiga T-särgid, püramiidiripatsiga võtmehoidjad ja muu sarnane kraam, mida pakutakse näiteks Egiptuses.
Kusjuures Egiptuse püramiidid võiksid Bosnia oma kõrval vaata et kahvatuda. Nimelt väidab Osmanagic, et 620 meetrini küündiva mäe all on peidus 220–230 meetri kõrgune astmikpüramiid, mis sel juhul on lausa kolmandiku võrra kõrgem kui ilmakuulus suur püramiid Gizas. Seda, et tegemist on püramiidiga, uskus enam kui tosin aastat Ladina-Ameerikas püramiide uurinud ja nüüd filmikangelase mõningasel eeskujul Balkani Indiana Jonesiks kutsutud Osmanagic esimesest silmapilgust. Tema silm ja pilk peatusid Visocica mäel umbes aasta eest. Seejärel tehti tema sõnul mitmesuguseid uuringuid. Satelliitfotod, radarskaneeringud ja termovaatlused on siiani vaid kinnitanud esialgset arvamust, et mäe all on inimeste tehtud asi. Või palju ja suuri asju. Sama võib arvata ka kahe lähedase mäekese kohta, mille nende “avastaja” on nimetanud Kuu- ja Draakonipüramiidiks. Leitud olevat ka tunnelid, kuid kõik neid vaadata ei saa. Turvakaalutlustel.
Osmanagici sõnul on Bosnia geoloogiainstituudi mõõtmised tõestanud, et Visocica mäe külgede pikkus on 340 meetrit, neli nõlva paiknevad kolmnurksetena 60-kraadise nurga all, servad täpselt põhja, itta, lõunasse ja läände suunatud, ning Päikese-, Kuu- ja Draakonipüramiid omakorda paiknevad nii, et moodustavad 60-kraadiste nurkadega korrapärase kolmnurga. See on kõigi antiiksete püramiidide nn püha geomeetria, väidab Osmanagic, kel parajasti käsil doktoritöö Mehhiko maajade teemadel.
Püramiide on ta uurinud nii seal kui ka Peruus. Visocica püramiid olevat tehtud Ladina-Ameerika mudelile vastavalt, küll mõningate erinevustega. Enamgi veel, Bosnia püramiidil (mis on rajatud mitte lagedale maale, vaid olemas olnud künkale justkui kivivoodrit selga ehitades) on ühiseid jooni nii Mehhiko kui ka Egiptuse püramiididega ning seepärast võivat seda pidada “kõigi püramiidide emaks”. Kusjuures emaks olemisele viitab ka arvatav vanus – ei midagi kesisemat kui 14 000 aastat, mis tõepoolest annab silmad ette nii Egiptuse kui ka Ameerika liigikaaslastele või pigem järeltulijaile.
Pole ime, et kohalik rahvas vaimustuses paistab olevat. Kuid mitte kõik, eriti mõned kuivikutest-skeptikutest teadlased. Sarajevo arheoloogiaprofessorid ja ajaloolased on kriitilised ja murelikud. Viimast eelkõige seepärast, et Osmanagic pöörab oma väljakaevamistega segi koha, kus tõsiteadlastel oleks paljugi teha.
Küll mitte püramiidi välja kaevates. Nimelt asus Visokos Bosnia keskaegne pealinn, Visocica mäe otsas aga oli kuninglik kindlusloss. See hävis türklaste sissetungiga 16. sajandil. Varem aga asus samas kohas Vana-Rooma kindlusehitis, mis omakorda oli rajatud veel vanema asunduse peale.
Poliitiline arheoloogia
Kuid kõik see on arheoloogilises mõttes korralikult läbi töötamata. Seda kummalisemaks peavad Bosnia teadlased tõsiasja, et väljakaevamisi lasti tegema mingi “vabakutseline uurija”, nagu nad 45-aastast Osmanagicit nimetavad. Nad kahtlustavad, et tal on mõjuvõimsad toetajad poliitilises ladvikus.
Miks, see on jäänud segaseks. Sarajevo linnapea Semiha Borovac on küll öelnud, et Osmanagici avastus toob kohalikele tööd ja raha ning kutsunud “julget ja tõsist ülesannet täitvaid uurijaid” mitte segama. Osmanagicile vastu seisev “grupp intellektuaale” (nagu nad end anonüümseks jäädes ja internetis avaldatud petitsioonis valitsusele nimetavad) väidab, et ettevõtmist toetab Bosnia muslimite partei ja peaministri majandusnõunik, lisaks samasse parteisse kuuluv Hasan Cengic, üks mõjuvõimsamaid mehi Bosnias, keda on seostatud relvakaubandusega.
Kui aga olekski tõsi, et 12 000. aasta paiku e.m.a ehitati sealkandis püramiide, siis saaks Bosnia endale ilmselt Euroopa vanima tsivilisatsiooni au. Seda on (tõsi)ajaloolastel muidugi raske ettegi kujutada, sest siis oli ju veel jääaeg, mil Balkani kliima oli karge, mäeahelikes laiusid liustikud ning ainsaiks asukaiks olid kütid ja korilased, kes elasid pigem koobastes ega osanud monumentaalarhitektuuri ettegi kujutada, rääkimata selle viljelemisest.
Aga kui palju neid mäes peituvaid püramiide Bosnias ikkagi on? Osmanagic on peamiselt rääkinud ühest kuni kolmest (need, mis paiknevad korrapärast kolmnurka moodustades), aeg-ajalt aga lisanud juurde neljanda, Maapüramiidi-nimelise, ning mõnikord ka viienda. Võib-olla ongi neid just nii palju, kui silm oskab seletada püramiidjaid mägesid, pakuvad kriitikud, kes viitsivad selle teemaga ja Osmanagici-taoliste “püramidiootidega” tegelda.
